See mõte on mulle meeldinud aastaid. A-a-s-t-a-i-d. Ja kui juba üks aasta on pikk aeg, siis kujutage ette nt kümmet aastat. Vähemalt umbes täpselt niikaua olen ma selle mõttega flirtinud. Nüüd teeb seda ka minu südame teine pool. Kuna meie maitse ja arusaam liigub päev päevalt kooselades aina ühtsemaks, siis on kogu see eesootav protsess (mis ilmselt ka peavalu toob) siiski pigem loominguline, inspireeriv ja unistus meie mõlema jaoks.
Kuradima lahe ikka, et asjad hakkavad vaikselt liikuma tagasi suunas, milles olen elanud ja olnud oma lapsepõlves ja sinna, kus on olnud seni parim elukekskond.
Tundub, et hakkab lõpuks koitma! :)
