* Hetkest, mil muutume teineteise jaoks loomulikuks osaks elust ning lakkame olemast ime, on kõik läbi. Ka mina olin hea ime, kuni ühel päeval sain teada, et mu headust kasutati ära. Valusalt, julmalt ja mulle tundub aina enam, et ka väga süüdimatult. Ainuke lohutus, mis mulle jäi, oli grimass Hr Kahetseja näos, mis reetis fakti, et see tegi ka talle endale piisavalt haiget aga sry mul polnud huvi tema lohutamiseks. Ma isegi ei tahtnud haletseda ega parastada. Eks igal oinal ole oma mihklipäev. See minu mihklipäev oli aga minu jaoks eriline. Võiks vist öelda isegi, et biggest wake-up call ever. Eriti tagantjärele mõeldes. Päev, mis õpetas mind nii teistmoodi elama ja hindama tulevikuks ettenähtut. Noh jah, paraku mitte küll kohe päevapealt, sest ikka leidsin veel võimalusi olla sõge armunud ja kolistada selles sogase veega täidetud ämbris, kuid veel enne, kui ma oma ihult ja hingelt viimsegi eneseväärikuse ja uhkuse oleksin riisunud, astusin kolisevast pangest välja. Natuke ise ja natuke selleks, et mulle vist ulatati abikäsi. Siiski astusin ma oma kahe jalaga vastu teadmatusele, mis tundus igatahes parem, kui lõputu jant asja eest, mis selleks hetkeks oli juba nagunii jõudnud tõdemuseni, et see ei vääri küünlaid. Ja parem see, kui jääda, oodata, loota ja leida ükspäev ennast samast hetkest, astudes kaks korda sama reha peale. Seda saab teha ainult täisidioot ja päris nii ma veel endast õnneks ei arvanud.
* Mingil suvalisel ajahetkel, mil oled vaba ja vallatu ning tahad kedagi, juhtub tavaliselt nii, et sel perioodil tema ei taha sind ja sina omakorda aga ei taha kõiki neid teisi, kes samal hetkel sinu sabas longivad. Ei huvita ja kõik! Tahan vaid teda! Siis sa väänled ja viskled omaenese südame poolt kehtestatud korras ning tunned kuidas üks samm on veel jäänud hulluksminemiseni. Njah pole mina mingi erand nendeski asjades maamunal, sest see kehtis vahel ka minu puhul. Väikeste eranditega küll, milleks olid vahepealsed õnnestunud suhted aga siiski. Nüüd olen ma midagi uut avastanud. Nimelt seda, et ei ole paremat ja enesehinnangut kergitavamat tunnet, kui see, et sind tahetakse ja justnimelt selle inimese poolt, keda tahad ka sina. Perfect match! Ka siin oleks võinud minna kohe lihtsamalt aga kas ma siis oskaksin hinnata kõike seda, mis mul nüüd olemas on?
„Kõike saab teha ainult üks kord. Teine kord on juba kordus, võibolla variatsioonidega aga põhijoontes sama“.
"Täna pole ma enam see naine, kes ma olin siis, kui kõik need tobedused minuga juhtusid. Täna mul pole enam aega kordusteks“
Vilutkiskumine raba laudteel on ohtlik, seepärast tegime selle juba enne ära:)
Tulime välja loomulike kadudeta ühes tükis kõikseemees ja oli põhjust rõõmustamiseks
Armastus käib kõhu kaudu, nii ka Jaanipäeval.
Grilliuimas suvekodud
Õnneuimas jaanilised
Hingematvalt ilus päikeseloojang
Ja nii olengi ma õnnelik:)
