Meie selleaastased lihavõttepühad nägid pildis välja sellised nagu allpool näha, maitsesid isetehtud imemaitsva pasha järgi ning lõhnas segunesid isetehtud leib ja kevadised lilled.
Samas ei saaks öelda, et meeldivate pühademeeleolu sekka ka teravaid elamusi ei juhtunud. Mina tunnistan valehäbita, et olen maailma suurim argpüks ja ainuüksi pärast vihma tee peal värskeid karu jälgi nähes, panen pildi tasku. Seda enam, et ma ei ole varem kuulnud, et keegi Võsu kandis kunagi karu oleks kohanud. Noh õnneks ei kohanud meiegi aga mul on hea fantaasia ja hirmul suured silmad, mis märkasid karu jälgi metsa ääres külavaheteel jalutades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar