laupäev, mai 29, 2010

DeJa Vu

Suvi hakkab saabuma ja ma näen ühte konkreetset valgust tunneli lõpus - seda sooja, kutsuvat sära, mis teiselpool pimedust esialgu väikse valge punktina paistis ja nüüd järsku...

See mõte on mulle meeldinud aastaid. A-a-s-t-a-i-d. Ja kui juba üks aasta on pikk aeg, siis kujutage ette nt kümmet aastat. Vähemalt umbes täpselt niikaua olen ma selle mõttega flirtinud. Nüüd teeb seda ka minu südame teine pool. Kuna meie maitse ja arusaam liigub päev päevalt kooselades aina ühtsemaks, siis on kogu see eesootav protsess (mis ilmselt ka peavalu toob) siiski pigem loominguline, inspireeriv ja unistus meie mõlema jaoks.

Kuradima lahe ikka, et asjad hakkavad vaikselt liikuma tagasi suunas, milles olen elanud ja olnud oma lapsepõlves ja sinna, kus on olnud seni parim elukekskond.

Tundub, et hakkab lõpuks koitma! :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hei, tups! Ma usun, et ma tean, millest sa räägid. Ja nii tore, et asjad ikka edasi liiguvad (ja aina mulle lähemale) :)
Trunn

Gerli ütles ...

Tsau kullake,

Tead muidugi:) Just jube lahe, meil endal ka nii põnev sellega seoses ja üks uudis selles osas veel, mis asja lihtsustab aga sellest räägin siis kui näeme.

Gerla