Sõbrad, need erilised inimesed

Aasta aastalt olen järjest rohkem hakanud hindama jätkuvaid traditsioone - sõpru, kes on tulnud, et jääda ja uusi sõpru/tuttavaid, kellel on jäämiseks suur potentsiaal. Mul on hea meel tõdeda, et vaatamata kiirele elutempole pole sõpruse väärtus minu jaoks devalveerunud. Avatud suhtlejana pigem suureneb sõprus- ja tutvusringkond peaaegu iga kuuga, mille üle mul on siiralt hea meel. Mõne arvates olen ehk liigagi sotsiaalne aga hea on tunda, et olen kellegi jaoks vajalik, alati oodatud ning jagada siirast tutvust või sõprust toredate ja huvitavate inimestega.

Suudan suhteliselt selgelt tõmmata piirjoont lihtsalt tuttavate ja sõprade vahele. Kõik, kellega kolm sõna vahetad, päevast päeva kohtud või vaid teatud teemade osas usaldust üles näitad, ei ole veel kindlasti sõbrad. Sõprus tuleb aja jooksul välja teenida ja seda ka õigustatult. Eks oma pika elik lühikese elu jooksul olen saanud ka teravalt kõrvetada, eksinud ja usaldanud valesid inimesi aga kes meist seda teinud poleks. Aja jooksul õpid olema ettevaatlikum ja ka andestama…

Sõpru on igasuguseid ja nende ammenduvusprotsendid on erinevad. On neid, kes käivad sinuga ühes rütmis pea kogu su elu ja neid, kes aja jooksul kaduda võivad. See kõik on iseenesest loomulik, ega siis kreemitorti saagi iga päev süüa, niisamuti nagu ka hapukapsast. Seega-igal sõbral on oma funktsioon, aeg ja koht. Ühega tarbid kultuuri (käid teatris, kontserdil, kinos ja näitusel), teisega klubis, kolmandaga võid tundide kaupa kohvikus teetassi taga maailmaasju arutada, neljandaga põgened loodusesse, viiendaga sõidad reisile uusi maid ja kultuure avastama, kuuendaga vestled lapsepõlvemälestustest jne. On ka eksemplare, kes kätkevad kõike ühes. Mõned inimesed lihtsalt suudavad sõnadeta puudutada meie hinge ja toita kauneimaid tundeid, luua unistusi. On inimesi, kellega klapid esimesest hetkest, mõistad neid poole lause pealt ning tunned, et vaadates nende sisse, näeksid justkui iseenda peegelpilti. Kõikide sõprade erinevaid omadusi ei jõuagi üles lugeda, kuid meid kõiki seob see nähtamatu side - me oleme sõbrad ja seda tingimusteta...

Palju on vaagitud teema üle kas naise ja mehe vaheline sõprus on ikka võimalik? Kaagutatud sellest kuidas see seisneb lõpuks ikka ühe poole lootusel ja teise poole hääl oleks justkui magusam, kui teise mehe rukkis. No lubage esitleda-mina kinnitan, et on ikka võimalik küll ja võib toimid ilma igasuguste tagamõteteta suurepäraselt! Loomulikult tuleb ette ka olukordi, kus „tõrjumistaktika“ kasutamine on asendamatu aga ei midagi ületamatut:) Miskipärast on vahel isegi lihtsam meessõbra õlale toetuda…

Sõprade tähendus on minu jaoks suunatud tulevikku. Elan päevast päeva teadmisega ja lootuses suhelda nende suurepäraste inimestega ka paljude aastate pärast ning meenutada koosoldud aegu. Loodan, et teeme sama vingeid tegusid ka vanaduses, muljetame elust saadud kogemuste üle, tülitseme, andestame, lepime ja teeme seda kõike teadmises, et meie sõprusetraditsioon on jätkuv.

Olen õnnelik inimene ärgates iga päev tundega, et sealsamas, ümber nurga, on inimesed, kes on minu jaoks sama tähtsad kui elu ise.

Aitähh teile kõigile, kes te olemas olete või tulemas olete ja sõbra kohta minu elus täidate!