Inimesi, kellel pole üksteisega peaaegu mitte kui millestki rääkida, päästab välja siiski üks üldlevinud jututeema-ILM. Minu mölapidamatuse juures tavaliselt selliseid vaikivaid olukordi tihti ette ei tule, kuid täna tahtsin vabatahtlikult korraks just ilmateemal peatuda:)
Kui ma reede hommikul tööle kiirustasin, märkasin justkui midagi värvilist muru seest välja piilumas. Nagu minusugusele harakale kombeks, pidin ju ometigi nägema, millega tegu:) Lähemale kummardudes silmasin võililli rohu seest taeva poole upitamas. Uskumatu! Haarasin käekotist fotoka ning jäädvustasin juuresoleva pildi, mis räägib enda eest. Kes teab, millal järgmine kord sellist sõna otseses mõttes ilmaimet näha võib:)))
Ühesõnaga loodus üllatab üha uutmoodi ja asjad tunduvad ikka kapitaalselt segamini olevat. Harjumatult soe ilm ajab puud punga, lilled õitsema ja muudab karud veelgi kurjemaks. Aastaaegade tulemise-minemise järjekord oleks justkui totaalselt sassi löödud! Rahvatarkus ei ennusta head: soe talv toob kehva aasta. Paadunud optimistidel paluks aga siiski säilitada positiivne ellusuhtumine, sest pole ju halba, ilma heata! Kevadine talveilm nöögib küll soojatootjaid, kuid soosib meie rahakotti jne:)
Nüüd jääb ainult pöialt hoida, et õhutemperatuur ikka enne tulpide õitsemist langema hakkab, lõpuks kohev lumevaip maad katab ja me kõik saame selle õige talvemaitse ka suhu. Oi kuidas tahaks juba suusad alla panna ja lasta ennast kenal talveilmal suusaradadele meelitada.
1 kommentaar:
lilleke rohus:-)
Ära veel suuski alla pane, muidu sõidad võililled puruks:-)
Postita kommentaar