Turunduse kolmapäevahommikune koosolek. Kõik istuvad, kuulavad, räägivad need, kel midagi öelda. Kui koosolek lõpeb, kiirustavad teised oma töölaua ja kuvari juurde. Tõusen minagi toolilt ja sean end minekule. Järsku peatab meeskolleeg mu sammud ning krabab mind oma embusesse. Enne kui jõuan midagi mõelda ja tema kodeeritud teadet lahti muukida, teatab ta ilmselge süütundega „Eh sul oli ju sünnipäev millaski??? ja mind polnud vahepeal tööl, seega pole sulle veel õnne soovinud - palju õnne!“
Einoh oli tõesti, juba 31 päeva tagasi :) Õnne pole aga kunagi nii palju, et seda soovida ei tohi. Nii, et mul oli superhea meel kallistuse ja siiraste õnnitluste eest ning kõrvaltvaatajad said ka naerda:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar