P U H K U S

Eelviimasel töisel päeval haaras kell 15:41 mind oma sooja embusesse eufoorialaine, kui adusin, et nüüd tõepoolest algabki puhkus. Puhkus, mille sisustab reis, mida oleme planeerinud juba kevadest ja milleni oleme lugenud tunde viimastel nädalatel. Ikka selleks, et veel rohkem koos olla ja peaaegu 6 nädalat mõnusaid importelamusi nautida:)

Ma ei kurda ka kohaliku suve üle, mis eile meilt minema kolis:) Oli teine sootuks teistsugune, kui viimastel aastatel, sest olla ja nautida kõike koos, on ikka topeltrõõmsam:) Saime siis ka käputäie puhata ja töiste tegemiste ajal või selle vahepeal väga palju teineteise seltsi ja suve nautida aga (peaaegu) unustada kohustused ning spontaanselt olla seal, kus parasjagu lahe tundub, teha neid asju, mis täpselt sel hetkel meeltmööda on ja nautida erinevaid kultuure ja loomulikult ka nende kultuuride poolt pakutavate köökide maitseelamusi, on ikka sootuks miski muu. Ja seda viimast muidugi eriti veel sellepärast, et ma ju pole mingi niisama mutt, ma ikka reisin oma isikliku kokaga:)

No vot ja nüüd me siis lähemegi seda sooja suve otsima ja teie olge siis senikaua tupsununnud ja hoidke end kõrvaninakurguhaiguste eest!

Sauna taga tiigi ääres

Eks alati on mingite asjadega elus nii, et need kipuvad venima, vahel põhjusega ja vahel põhjendamatult kauaks. Planeerid küll nagu segane juba kuid või aastaid ja siiski tuleb midagi vahele, mõte muutub või sureb jõuetusest üksindusse ja kogu konseptsioon lendab vastu taevast. Lolli ja järjekindlana jätkad peale jõudehetke ehk uuesti. Kui jätkad.

Mina jätkasin, sest suvila saunaehitusprojekt on nagu mõne mehe eluprojekt, ausalt. Minu imearmas kadunud vanaisa juba unistas seda helesinist unistust ja püüdis Nõukogude idiootsele võimule selgeks teha, et ka selle suure ühtse liidu väike kodanik tahab pesta. Ja seda omaenese kodus. Aga ei, Lahemaa Rahvuspargis juba selliseid asju teoks teha ei lastud. Oli ju bürokraatia ja riigisaun, kus kõik käisid käest kinni tipa-tapa. Nii mäletangi lapsepõlvest allaandmise märke ja lootust, et ehk minu mees tulevikus ikka sauna püsti paneb.
Mõeldud, tehtud! Täna võib/võiks vanaisa uhkust tunda, sest lapselapse soovid ühtisid ja tuligi üks mees, kes võttis asja käsile. Saun on tehtud ja maja püsti ning suunurgad kipuvad iseensest taeva poole:)

Sada ja seened vol 2009

Valgus, soojus ja kõikehõlmavus, naer ja heatahtlik iroonia, palju fotomaterjali ja mälestusi, varajaste hommikutundideni ärkvelolekud, palju head ja paremat lauakatteks, veel suviselt lämbe õhk seenemetsas jne. Kõik see juhtus nädalavahetusel Võsul, kuhu kutsusime oma parimad semud, et teha üks korralik afterparty megalahedale Peterburi reisile ja kõike koostehtut meenutada.

Vene stiilis peolaualt ei puudunud külm viin, kalamari ja muu vene kraam ning korvist seened, mille sissetegemisega ma veel eilsegi õhtu pliidi ääres veetsin aga minusugune korilane selliste toimetuste üle ei kaeba. Pigem ootan juba uusi seeneleminekuid ja superinimestega koosviibimisi:)

Tänud ahvile ja ülejäänud lõbusale seltskonnale:)