Nagu juba mulle tavaks on saanud, olen pea igal blogiaastal teinud kokkuvõtteid lõppenud aasta kohta. Et traditsioon jätkuks, tuleb ka seekord lippu kõrgel hoida ja tagasi vaadata. Ikka selleks, et tulevikusihid veelgi paremini välja joonistuksid ja läbi võrdlusmomentide paremaid jahimaid hinnata ja hoida oskaksin.
Peamised märksõnad ja emotsioonid:
* armastus
* hoolivus
* huumor ja naer
* üksteisega arvestamine ja kokkuhoidmine
* lähedus
* ilusad sõnad
* veel kaunimad teod
* megasuper Euroopa ringreis
* palju teatrikülastusi
* hüvasti Elion, tere uued väljakutsed
* gurmaansed naudingud
* ja veel palju asju, mida teie teadma ei pea:)
Lahkunud aasta versus sellele eelnenud aastad on minu nimekirjast märkamatult kustutanud sellised märksõnad, nagu pettumus, viha, mõistmatus jne. Kindlasti mitte lõplikult, sest miskid asjad jäävad paratamatult hinge kriipima ja aegajalt viskab elu ette ka uusi tumedaid varjundeid aga siiski...Suures plaanis ja üldpildis ma oma elu kirjeldamiseks nendele kohta ei leia. Kas see tuleneb sellest, et maailm minu ümber nüüd ilusam, parem või turvalisem on? Ehk on ka kogu minevikujamps mind muutnud tolerantsemaks, olen ma praegu parem inimene? Äkki on hoopis asi lihtsas märksõnas ARMASTUS, mida mu elus on nüüd topeltrohkem? Mine võta kinni, igatahes on sellise tulemuse üle nii hea meel.
Samas konstateerin ka fakti, et ma ei mäleta, et oleksin ühelgi varasemal aastal olnud nii põdura tervisega. Kohe näha, et käin juba neljakümnendaid:) Üks lähedane inimene arvas, ka siin põhjust teadvat - viimaste aastate läbielatu, koorem mida endaga kandsin ja mis selle taandudes, alles hiljem endast märku andma hakkas. Inimene ei jaksa ju kogu aeg tugev olla. Ehk siis teisisõnu pingelangus, mis tavaliselt kõik hädad esile manab. Tal võib õigus olla.
Samas konstateerin ka fakti, et ma ei mäleta, et oleksin ühelgi varasemal aastal olnud nii põdura tervisega. Kohe näha, et käin juba neljakümnendaid:) Üks lähedane inimene arvas, ka siin põhjust teadvat - viimaste aastate läbielatu, koorem mida endaga kandsin ja mis selle taandudes, alles hiljem endast märku andma hakkas. Inimene ei jaksa ju kogu aeg tugev olla. Ehk siis teisisõnu pingelangus, mis tavaliselt kõik hädad esile manab. Tal võib õigus olla.
Avastused:
* Vahel on vaja vaid kellegi tugevama käepaitust ja pealehakkamist, et tunda uut rõõmu asjadest ja kohtadest, mis mul juba olemas olid, kuid mille osas ma üksi olles käegalöömise tundeis siplesin
* ka maailmatoreda töise etapi lõpp võib vallandada ootamatu vabadustunde, julge mõtlemise ning uute ideede pakatamise
* ma ei teadnud, et tegelikult on siin samas nurga taga nii palju neid, kes minusse usuvad ja kellel jagub positiivseid emotsioone. Siiralt südamest.
* vabanesin lõplikult noast seljapiirkonnas. Uhkelt ja püstipäi.
Rõõm & rahulolu:
Mõlemad on mu elus nüüd lõpuks koha leidnud:)
Õppetunnid:
* Nii lihtne on kaotada iseennast ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomuliste tegemiste ohvriks tuua
* Kas püüelda oma unistuste poole või täita teiste omi? Tõeliselt elavana tunned end vaid oma unistuste suunas liikudes.
* Ma ei suuda mängida kedagi, kes ma ei saa ega soovi olla ning loobuda oma tõekspidamistest „olla ja jääda siiraks“ kellelegi minu jaoks suvalisele meeldimise eesmärgil. See sünnitab minus vastuolu ja hukutab usalduse. Kui pole viimast, pole aga mu armsad sõbrad midagi.
Väljateenitud auhinnad-diplomid:
Tegelikult anti sel aastal mulle väga palju tiitleid, millede sisu ja mõtte ma enda teada hoian. Mõned asjad on lihtsalt nii ilusad, et ei raatsi jagada:)
Hetkeolukord:
* magan tasa aastate kaupa magamata jäänud unetunde veel niikaua kuni saab
* tunnen rõõmu ja naudinguid igapäevaelust
* armastan ja olen armastatud
* mu enesehinnanguga on kõik üle keskmise hästi
Tulevik:
„Sa ei saa mida sa tahad, kuni Sa ei tea mida Sa tahad.“ Mina aga tean nüüd üsna täpselt. Hetkel veel kõva häälega kõigiga ei jaga, vaid sosistan kõige kallimaga. Küll aga varsti, õige-varsti:)
IMELIST UUT MU SÕBRAD JA PRÄÄNIKUD!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar