No ütleme nii, et ma ei lähe just esimest korda reisile aga miskipärast on stsenaarium alati sama ja ikka avastan end sama küna eest „mida ja kui palju kaasa võtta?“. Ühelt poolt on omi teada tuntud asju ju hea kaasa tirida, teisalt mäletan ma väga hästi seda, kuidas USA-s šhoppamisehaigusega nakatusin ja kõik uus ja huvitav lõpuks mu kohvrid täitis.
Ikkagi on alati keeruline planeerida asju nii pikalt ette, eriti veel kui külm ja soe kliima vahelduda võivad. Mäletan väga hästi, kui endine elukaaslane mu kotist pooled asjad välja tõstis, kui plikadega Pariisi põrutasime. Midagi polnud teha ja mul ei õnnestunud kuidagi apelleerida, sest meid saatma tulles, jäin ma kohe raske kohvriga vahele:) Veel meenub päev enne ümbermaailmareisile minekut, mis oli tõeline naljanumber, sest varem nii pikalt kodust ära olla, polnud mul veel õnnestunud. Seega on ju mõistetav, et kogu elutuba oli „võimalikke väga vajalikke“ asju täis ja kõik soovisid kotti pugeda. Ka siin ei löönud häirekella mitte mina ise, vaid sõbrad, kes lõpuks vaid mõned hilbud, snorgeldusmaski, päikad ja prillid mul kotti lubasid jätta. Ja õige ta oligi, seega sai rohkem pärast tavaari tagasi toodud:)
Kui me eelmisel aastal mehega pea kaheks kuuks Euroopasse põrutasime, sai meile juba poolel teel selgeks, et asju on ilmselgelt liiga palju kaasa võetud, seega olen nüüd ilmselt veidi targem ja tagasihoidlikum meie kohvrite pakkimisel:)
Nii, et tegudele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar