Võiks vist öelda, et ma kohati toitun kultuurist ja suve jooksul olen seda ka ohtralt tarbimas käinud aga siiski haigutab blogi kultuurirubriigi sissekannete osas rohkem kui kuu aega tühjus. Ja mis ma siin ikka pingutan, kui parasjagu vaimu peal pole:) Sellegipoolest on emotsioone ja üritusi olnud seinast seina, alates „Jumalaema kiriku kellamehest“ kuni eile õhtul Tartu laululaval toimunud suurejoonelise Broadway galani välja.
Mu vaikimisperiood lõppeb aga siin ja täna peale audiovisuaalse Leigo järvemuusika nautimist.
Mu vaikimisperiood lõppeb aga siin ja täna peale audiovisuaalse Leigo järvemuusika nautimist.
On enam kui selge, et kõik mida Leigol kuuled, kuulub kokku sellega, mida näed- tule, vee ja helide harmoonia.
Lisaks poputusprogrammile, mis mind Leigol ees ootas ja mida jagus tänu lahketele inimestele kuhjaga, oli niivõrd lõõgastav tegevus kogu selle maalilise kuppelmaastiku rüpes ning teistmoodi helide keskel inimesi jälgida. Igal neist on oma lugu, olemine ja tulemine…
Ühessõnaga, kes oli kohal see teab ja kes ei olnud, see võtku teadmiseks ja proovigu järgi. Midagi selles paigas ja kogu ürituses mõjus nii, et võttis aega, enne kui raatsisin uinuda ja sulgeda silmad toaaknast avaneva vaate ees küünaldesäras järvele.
Ilus… hingematvalt ilus!
1 kommentaar:
Postita kommentaar