pühapäev, september 23, 2007

Lõikusaeg


Suvi oli iseolemise peig,
mõtiskluste ämm,
vabaduste äi
ja
naudingute pruut

On aeg avada uks sügisele...

laupäev, september 22, 2007

It´s an ordinary world

Sa ära usu mind - ma mängin, mängin, mängin...
Nii tõsiselt kui üldse saab.
Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna,
mis ma ütlen, valetab.
Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid...
Ehk vastaksingi, aga ma ei tea.
Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin...
kuid usu mind, ma hinges olen hea.
Ma lihtsalt ei suuda uskuda, kui kummaline on vahel maailm - nii nurgeline, tahumatu, tabamatu, kaugel sellest, mis ta olema peaks - st. ümmargune, selgepiiriline, selline mis seob endas üheaegselt nii jõudu kui ka tasakaalu...
Ja kuigi olen ma seda maailma varem korduvalt näinud, suudan ikkagi vahel üllatuda nii teistes, kui iseendas... Miks me käitume nii, nagu me käitume.

kolmapäev, september 19, 2007

Mõnus, magus, meelas...


Kuulutus, kuulutus! - seoses kaasneva sügisega, tuleb avada juba sel reedel uks pealinna seltsiellu (lõpuks!!!), pühkida tolm tantsukingadelt ja käivitada puusanõksud.
Eino ma tean küll, et olen viimasel aastal kodukana mänginud ja ööklubis hulkumiste asemel eelistanud (ilmselt teen seda ka edaspidi) kvaliteetaega sootuks muude tegevustega aga ma ei saa ju ometigi puududa nii tähtsalt ürituselt, nagu HED KANDI. Nämmmmm... Can't wait!
Nii, et see pole mingi ülestõus-mäss kaotatud aja suhtes, küll ma pärast poen urgu tagasi aga kui on eriti äge ja ööelu jälle meeldima hakkab, eks siis mängin asjad ümber:)
Igatahes see üleskutse on siiras soovitus house muusika sõpradele, et tõelisest musanaudingust osa saada. Mõnus, magus, meelas...
Stardime reedel Club Privés! Oo yes, klubid on ju nüüd ka suitsuvabad:) Erilahe!

Be there!

See you!

reede, september 14, 2007

If I could, then I would

Kui mu elustiil oleks teistsugune, kui mu elukoht oleks tiba looduslikumas keskkonnas, kui mu töö oleks igav ja paigalistuv, kui mul oleksid lapsed, kui päevas oleks rohkem kui 24 h, kui... jne jne...
... siis tahaksin ma kooselu just ühega neist tegelastest juuresolevalt pildilt. Minu lemmikud! See oleks siiras ja vahetu suhtlemine, tingimusteta sõprus ja armastus.
Aga ma ju tean väga hästi, mida tähendab 10 aastat musta samasuguse nuntsikuga kooselu-lisaks tohutule rõõmule ka hunnik süümepiinu, kui kallis sõber koju ootab (ootaja aeg on teatavasti pikk), aga minul ajab üsk asi teist taga ning toimub pidev võitlus oma ego/toimetustega versus süümepiinadega. St. põhjuseid on vist piisavalt selleks, et loobuda valgest karvakerast ja olla ka niisama õnnelik.
Lohutuseks vaid niipalju, et õnnelik inimene pidavat olema see, kes läheb rõõmuga tööle ja tuleb rõõmuga koju. Ehk siis mina, ja ma olen õnnelik ja liiga ego ning jätan ennast toredast koerapakkumisest kõrvale. Päikese tirisid need pildid välja sellegipoolest.
Oeh...

reede, september 07, 2007

Nõuanne meestele


Abiks otsustusvõimetutele meestele

Küsimus: Kuidas teha vahet õigel ja valel naisel?

Vastus: Valel on lühikesed jalad:)
Life is SIMPEL!

neljapäev, september 06, 2007

It's personal, Myself and I


Päevalugu: Fergie "Big girls don´t cry"
http://www.youtube.com/watch?v=YnbBVWDtYm0

I hope you know, I hope you know...
its time for me to go home
It´s getting late, dark outside
I need to be with myself instead of calamity
Peace, Serenity
IT´S TIME TO BE A BIG GIRL NOW
AND BIG GIRLS DON´T CRY...

kolmapäev, september 05, 2007

Kõik, kõik...


... on uus septembrikuus

Päevalugu: Maarja "Homme"



Homme oleme nii, kui poleks meid olnudki,
kõnnin mööda sust nii, kui poleks sind tundnudki.

Kui palju anda ja võtta võib õhtu,
ei suuda näha ma veel me lool lõppu, kuid ometi...

Homme oleme nii kui poleks meid olnudki.

pühapäev, september 02, 2007

Kõrged nõudmised

Aru ma ei saa, kus kuradi kohas toodetakse selliseid rahulolematuid lapsevanemaid, kes mitte kunagi mitte millegagi rahul ei ole (pean silmas oma lastega ja nende tegemistega) ja seda kõval häälel ka kogu maailmale kuulutavad. Eilses tennisetrennis pidin ma koos mängupartneriga terve tunni jooksul osa saama kahe noore ema kaagutamisest oma laste pihta. Üle halli, kõval häälel. Sry vaan, aga kas see „tausatakära” on kaupan pääle ja hinna sees? Ma küll ei mäleta, et oleksime sellist lisateenust adminnilt palunud.
No igatahes mängisid kõrvalplatsil paarismängu meie meelest väga osavad ja lootustandvad väiksed tennisesõbrad. Samal ajal kommentisid nende kõiketeadjad emad võsukeste tegevust rõdult. Need vaevu tennisereketist suuremad poisiklutid olid igati mängus sees-löögid kiired ja teravad, servid ilusad ja võitlusvaim hinges aga kanaemad ei saanud 5 minni ka vakka olla. Kogu aeg oli neil vaja targutada ja oma võsukesi „hellitada” sõnadega- „kas sa oled pime, et pallile pihta ei saa”, „no mida sa magad seal platsil”, „mis see pidi mingi serv olema vä”, „kui sa kohe normaalselt mängima ei hakka, siis tule parem ära sealt platsilt ja tennisel lõpp” Ja nii undasid nad pidevalt meil kõrva ääres. Kusjuures 2-3 korral jagus neil ka heldimust, et plaksutada võsukeste võetud punkti peale ja jagada kiitust stiilis „no lõpuks ka üks ilus löök!”, „näe, saad küll kui tahad!”.

Mida peab tundma see väikene inimene, kes püüab kõigest väest, kuid isegi pallile pihta saades, siiski ema heameelt ei teeni. Ma imestan nende püsivust. Kui minu ema oleks pidevalt niimoodi targutanud, kui ma titt olin -tee nii-tee naa-ära jama-mis sul viga-, siis oleks mul igasuguste hobide osas vaim raugenud ning oleksin boikoti teinud. Ma saan aru küll, et vanem on targem ja teadjam aga kas ikka niisuguste repliikidega pead sa oma last elus suunama, temas huvi tekitama ja talle selgeks tegema, kuidas hästi või kuidas halvasti. Kas tõesti on ühiskond lati nii kõrgele tõstnud, et juba väiksena pead sa tegutsema vaid täiuslikult ja arenguruumi polegi vaja, sünnid ja oledki kohe proff`?!.

Ja ärge tulge mulle ütlema, et mul pole lapsi ja ma ei tea millest ma räägin. Pekki, tean ikka küll! Olen väikeste inimestega nii palju kokku puutunud ja sama kehtib ka suurte inimeste kohta-meile ei meeldi kui meie kallal pidevalt tänitatakse, meid mõnitatakse ja negatiivsete „komplimentidega” üle puistatakse (enda arust õpetatakse). Me ootame hoopis suunamist ja heatahtlikku õpetamist, mis säilitaks huvi asja vastu ning laseks meil nautida õnnestumisi ja õppida ise oma möödalaskmistest.