reede, september 14, 2007

If I could, then I would

Kui mu elustiil oleks teistsugune, kui mu elukoht oleks tiba looduslikumas keskkonnas, kui mu töö oleks igav ja paigalistuv, kui mul oleksid lapsed, kui päevas oleks rohkem kui 24 h, kui... jne jne...
... siis tahaksin ma kooselu just ühega neist tegelastest juuresolevalt pildilt. Minu lemmikud! See oleks siiras ja vahetu suhtlemine, tingimusteta sõprus ja armastus.
Aga ma ju tean väga hästi, mida tähendab 10 aastat musta samasuguse nuntsikuga kooselu-lisaks tohutule rõõmule ka hunnik süümepiinu, kui kallis sõber koju ootab (ootaja aeg on teatavasti pikk), aga minul ajab üsk asi teist taga ning toimub pidev võitlus oma ego/toimetustega versus süümepiinadega. St. põhjuseid on vist piisavalt selleks, et loobuda valgest karvakerast ja olla ka niisama õnnelik.
Lohutuseks vaid niipalju, et õnnelik inimene pidavat olema see, kes läheb rõõmuga tööle ja tuleb rõõmuga koju. Ehk siis mina, ja ma olen õnnelik ja liiga ego ning jätan ennast toredast koerapakkumisest kõrvale. Päikese tirisid need pildid välja sellegipoolest.
Oeh...

2 kommentaari:

Anneli ütles ...

Kunagi saabub aeg, mil sina võtad oma karvakera ja mina oma taksi Kraabu ja me lähme jalutama ;-) See aeg tuleb kunagi nagunii :)

Raido ütles ...

Oi mul meenus seda pilti vaadates elavalt kui ma sind Ükskord Stockholmis enda arust ära kaotasin:) Mäletad? Üritasin aru saada kuhu sa nii äkki kadusid ja kikivarvukil rahvamassis sind leida tundus tõsise katsumusena.

Kui mu silmad sind lõpuks tabasid (hoopis tänaval kükitamas), olid sa nii ametis ühe valge karvapalli nunnutamise ja paitamisega:) Samavõrd lummatud oli ka koera pidajast svenska poiken, kellega sa elavalt vestlusesse astusid:)
See oli tõsiselt armas ja siiras vaatepilt! Sa ikka särasid veel mitu tundi hiljemgi sellele kutsale mõeldes:)
Nii, et küll sa oma valge Jimmy ka kunagi saad! Lubasin ju sulle Caesari koeratoidu reklaamnäo kinkida-siis kui sa vanem ja paiksem oled (nagu su tingimused olid) ;)