Mõistukõne mõistjatele

Sel ajal, kui naistevahetuse saate asemel on toimunud maadevahetused, on ka üks inimene siin maamunal vahetanud senikehtivad mängureeglid sootuks uute vastu. Ta katsetab nõkse, mis pealtnäha toimivad ja lausa suurepäraselt, kuid vist vaid tema enda jaoks. Samas peabki ta hetkel midagi just iseenda jaoks tegema. Kõrvaltvaatajad on sellest silmnähtavalt häiritud ja ilmselt õigusega- midagi nii äärmuslikult egoistlikku ei ole see inimene mitte kunagi varem teinud.
Mis sel mängujuhil aga enesekaitseks öelda. Ehk vaid paluda mitte võtta situatsioone isiklikult ega püüda valesti mõista mängujuhi motiive, sest vaid kandja ise teab, kust king pigistab ja paraku mitte keegi teine.

Eelmisel nädalal suri järjekordne kaktus minu kollektsioonist. See on lugu, millel ei ole moraali.

Päikest suunurkadesse!

Mul on vabandus, olen blond:)

Eino teada värk et talv või selle eelmäng tuleb alati ootamatult. Ja no tõesti, jõuad sa siin elus siis kõige jaoks alati varustatud olla. Mõned spetsiifilised pisiasjad ei jää lihtsalt meelde, enne kui hetk, mil neid vaja nina all.

Igatahes nii juhtuski, et ma juba teist hommikut järjest nuputasin, kuidas esimest jääkirmet akna pealt maha saada ja seda võimalikult kiiresti, koosolekuni oli jäänud mitte vähem ega rohkem, kui 15 minni. Klaasipuhurid undasid juba nagunii.

Eile tulid appi valged sõrmikud (mis hiljem värvi muutsid), täna leidsin kotist rohelise kammi (pangakaardiga ei raatsinud). Kah sobis, st. mõlemad olid küll suurepärased abivahendid aga siiski lihtsalt käepärased ja ilmselt ikka miskil muul otstarbel välja mõeldud, kui kraabitsa asendajad:) No mida iganes, asi sai aetud ja vaateväli puhtaks.

Täna marssisin oma blondi pea ja võrksukkadega uhkelt esimesest ettejuhtuvast autotarvete poest sisse ja kukkusin shoppama:) Võite arvata, mis pilguga need autosellid mind, kui mittepotentsiaalset klienti vaatasid, arvates et olen vist meeltesegaduses ära eksinud aga ei, mu soovid olid konkreetsed.

Vuristasin need soravalt ette:

1 kraabits,

1 lõhnakuusk (vanilje sorti, puhtalt spontaanne ost),

1 hari,

1 parkimiskell,

palun!

Arve oli kesine, eriti võrreldes kosmeetikatarvetega:) Müügimehed kihistasid naerda ja üks julgem võttis veel sõna kommentida, et talle meeldivad kindla eesmärgiga naised:) No Jumal temaga, mingit pulmapäeva ma igal juhul paika panema ei hakanud:)

Õnne võib mulle aga sellegipoolest soovida, homme tuleb ilus ja muretu hommik:)

Elada võidu või omaviisi?

Selles on küsimus…Võidu ei viitsi, omamoodi on parem:)

Olen nüüd kriipsujuku! (kuradima õnnestunud foto minust:))

Objektiivsuse nõudmise tuhinas kriipsutan maha:
a) veresooni ummistavad mõtted
b) mõttetud kohustused, mille mittetegemisel mittemidagi ei muutu
c) soojad ilmad
d) liigse magusasöömise
e) katteta lubadused
f) apaatsuse
g) jutumehed/naised
h) üleliigsed pingutused saavutamaks eesmärki
i) peamurdmised tühistel teemadel a la mida teha 31. detsembril, mis homme selga panna?
j) jne, jne…

Igatahes ei pea ma kellelegi ega mingil moel oma elu ja tegemisi õigustama, sest armastada tähendab ju olla kasulik iseendale.

Just do it!

Päevatarkused meesooesindajalt:
1. Vabane maistest muredest ja valitse lollide üle ja kui kahte korraga ei saa, siis tee nii, et pugejatest aru saamiseks, proovi vahel ise pugeda.

2. Inimene usub seda, mida ta näeb ja kuuleb. Mida ei näe ja kuule, seda ei ole ja puudub ka alus fantaasiateks (mida naised valdavalt armastavad praktiseerida). Tuleb luua vankumatu imago, et lihtsam oleks omi asju ajada, imago muutus on raske protsess ja ülimalt nõudlik tuleb olla iseenda suhtes. Oled noor ehk siis, elu õpetab. Keegi ei sünni ilma targana
Gerli says: Noor ollakse niikaua, kuni suudetakse veel õppida, uusi harjumusi omandada ja vasturääkimist taluda.

3. Hoidu uljaspäisusest ja pidevatest probleemidest, mis sind jälitavad. Rohkem respekti, et elus liigset stressi ära hoida. Stress sööb sind aeglaselt aga visalt. Vaja on sellest õigel hetkel aru saada ning iseenda suhtes vastutustundlikult käituda. Seetõttu pead täpselt teadma, mida sa tahad ja paha poleks ka plaan, mille järgi orienteerud. See on nagu äris - pikemajalisem strateegia devalveerib ajutisi raskusi.
Gerli says: Ma tean, mida ma tahan aga visioonist teostuseni läheb aega, mõnel juhul ka teisi abilisi ja palju kannatust, vahel mu kannatus katkeb.

4. Plaan peab olema reaalne. Ebareaalne plaan viib pankrotti. Strateegiaid võib olla ka mitu. Siis on vaja see korralikult läbi mõelda ja selle järgi käituda. Kui antud plaan ei ole toonud tulemusi siis tuleb analüüsida vigu (adekvaatselt ja objektiivselt) ning seejärel teha kas uus plaan või muuta olemasolevat pisut. Tihti on meil plaan seatud valedel alustel ja kui vundament on nõrk siis ükskord kukub maja kokku või vajub viltu. Viltuses majas võib ka elulõpuni elada aga see ei ole normaalne. Parem on ikka kindel vundament. Siis saab hiljem kasvõi terve maja pealt ümber vahetada.
Gerli says: Reaalne plaan on olemas aga vahel jumpsib kompass.

5. Ära venita! Venitamine on reeglina negatiivse otsuse edasilükkamine või siis oodatakse mingit imet, mida reeglina ei juhtu. Ole konkreetne ning sea tõrkuv pool valiku ette. Seda saad teha juhul, kui sul on olemas alternaativne või uus plaan. Status quo ei sobi ja vajad mingit signaali, vahet pole kas neg. või pos.-t. Kõige hullem olukord on määramatus. Inimesega, kes ei suuda otsustada, on ennast ohtlik siduda nii äris, kui elus. Inimene ei tohi olla tarretis. Usaldus, konkreetsus ja lihtsus on hea koostöö märksõnad. Kui alustatakse teiselt aluselt siis juhtub see mida ma nimetasin nõrga vundamendi efektiks
Gerli says: juhti poole pealt ju ei vahetata aga jutus on pointi. Tugevaks ja nõrgaks olemised vahelduvad nagu Eestimaa ilm.

Mees: Naistele on see lubatud. Kusjuures see, et tugevad ja nõrgad küljed vahelduvad on naiselik. Naised jäävad naisteks, see on ju loomulik.

6. Mõtle asjad läbi ja räägi. Anna alati ka mõtlemisaega. Ja kui tahad midagi muud siis tuleb seda teha tsiviliseeritult, et saaksid selle tunde mida otsid, et koostöö sujuks. Lõpuks on sul olemas faktid ehk reaalsus millest pead lähtuma.

7. Ja veel, moto - ära usalda oma valikutes kedagi peale iseenda. Info on astmeline. Kui teavet omab 1 inimene siis astenda kui palju tahad, vastus on ikka 1, kui teavet omavad 2 inimest siis väiksem väärtus on 2 aga see võib vabalt olla ka 8 või 16.

8. Lõpetuseks äripäeva uudis: Viktor Kaasik: põhjuseta kahtlustamine ruineerib inimese äri ja elu. Kaasik vist ei tea, et põhjuseta ei kahtlusta keegi kunagi. Kahtlemise võib põhjustada hoopis mingi muu 'case' ja lõppkokkuvõttes, tee mis tahad (kas või mingi altruistlik tegu), oled ikkagi kahtlane.

Aitäh Sulle elufilosoof!

Ükskõiksus on mu nimi

Ma olen täna täiesti apaatne, mul on ükskõik kõigest ja kõigist, tahaks vaid panna maski pähe ja peitu pugeda.

Vaatan klaasistunud pilgul aknale sabistavat vihma, kuulan muusikat ja olen pelgalt usin töömesilane. Muus osas ärge minult hetkel eriti tähelepanu oodake, eks.

Ei, ei, mul ei ole midagi viga, pole põrmugi paha tuju või blue monday, pole ka veresooni ummistavaid mõtteid ja maailmaga riius olemist. Lihtsalt alati ei jõua kogu aeg "olla" ja endast anda.

Päevalugu: Jaan Tätte-Ilus hetk

There´s always hope!

Üks väga-väga kallis, uskumatult hea ja hoolitsev inimene andis täna loa tsiteerida kirja pandud sõnu, millest on maailmal palju õppida, k.a tal endal...Nii, et sõbrake hope and don´t drop it!

Ära mõõda oma elu saavutustega, väikeste või suurtega,

mis ääristavad käidud teed….
Selle asemel ärka ja ole tänulik kõige selle eest,

mida leiad oma raja äärest.

Naudi lilli, mis kasvavad seal sinu meeleheaks.

Häälesta end päikesetõusule, väikestele lastele,

naerule, vihmale, lindudele.

Võta see kõik vastu….

Ei ole teed õnnele, õnn ongi tee!!

Seened ja kultuur

Just, just, mitte sada ja seened, vaid seened ja kultuur on viimaste nädalate märksõnadeks. Ühesõnaga on ohtralt kultuuri tarbitud (teater-kontsert) ja metsas seeni kokkukühveldatud, mille tulemuseks 16 purki seeni, mis ootab talvel nosimist:).
Nii, et hakkab juba sinna kanti kiskuma, nagu oleksin salamisi ennast konkreetsesse teatrisse sisse kirjutanud ja ka metsloomad võivad ilmselt minuga oma territooriumil arvestada:)

Igatahes on mõlemad tegevused minu jaoks äärmiselt nauditavad, eriti siis, kui peas on nii palju mõtteid, et kael ei jõua ära kanda.

Kahvatu hommikuvalgus ja sõbrateretus

Julgust öelda ja olla-seda on vaja. Kallistada kasvõi kaugeltki, kui hetkel lähedalt ei saa.
Igaühega see ei õnnestu, kuid mõnega siiski, sest meil on ühised mõtted...

Olen õnnelik, sest minu ümber on inimesi, kes sekundiga naeratuse näole meelitavad ja ilma igasuguse tagamõtteta siiralt ja südamest mind hoolivusega üle puistavad.

Take it or leave it!

Einoh hea, et selles rikutud maailmas veel ikka ausaid inimesi leidub, kes oma müügitehingu eos juba ülesse tunnistavad, et plaan on lihtne-kliente kottida!

Kottimine võib kliendi soovil toimuda ka kodus, tuleb vaid esitada tellimus märgusõnaga koju-vedu:)

Kus on, sinna tuleb juurde;)

Minu seenelkäimised ja väljas toimunud kliendiüritused päädisid lõpuks kõrge palaviku, koleda nohu ja halva enesetundega. Peale nädalast vindumist sai haigus võitu ja lukustas mind koduseinte vahele. Nagu me kõik teame, pole haige olla sugugi tore ja asi on kaugel sanatooriumipaketist aga ükskord oli ka natuke teistmoodi kogemus ja tagant järgi meenutades päris naljakas:)
Nimelt jäi kolm aastat tagasi sõbranna Merle vasakpoolsesse kopsupõletikku. Kuna ta elas üksinda ning kodu oli metsade/mägede taga ja kõrge palavik juba oma töö teinud, tuli appi päästemeeskond „Gerli”, kes soovis olukorda Merle jaoks võimalikult kasulikult lahendada:) Ka mina elasin sel eluetapil üksinda (st luba küsima ei pidanud;)) ning pakkusin Merlele võimalust end minu juurde nii kauaks sisse seada, et saaksin haige lapse eest hoolitseda. Mõeldud-tehtud pakkisime Merle kompsud ning kimasime linna minu juurde. Tohterdusprotseduurid said kena hoo sisse ning patsient tundus vaatamata kõrgele palavikule ja kohutavale köhale, siiski lahendusega rahul olevat.
Kolm päeva hiljem jätsin „haige lapse” üksi koju ja läksin sõbraga African Kitchen´isse õhtusöögile. Kõik oli alguses tip-top, kuid soolaseringi järel hakkasin järsku köhima ning paari tunni möödudes tundus aina enam, et see ei saa olla tingitud ometigi vürtsikatest toitudest. Järgmiseks päevaks olin kuum tüdruk:)-kraadiklaas näitas üle 40 palavikku ja köhavabasid hetki võis kahe käe sõrmedel üles lugeda. Röntgenpildid tunnistasid ka minul kopsupõletiku ja kui juba solidaarne ühe hea sõbra vastu olla ning koos temaga haigeks jääda, siis ikka võrdväärselt, st et ka minu haigus oli justnimelt vasakusse kopsu pugenud. Merle arstitädi muidugi tunnistas hiljem, et tegemist on viirusliku kopsupõletikuga ning haigus äärmiselt nakkav. Selleks ajaks oli juba hilja midagi muuta või ümber mängida.
Nii me istusimegi kolm nädalat kahekesi minu juures vangis ja põdesime oma vasakpoolseid kopsupõletikke:) Seltsis oli loomulikult segasem aga nii pika aja peale sai meiesugustel kopp ette ning igatsus seltsiellu naasta oli meeletu, seda enam, et näost näkku suhtlemisring piirdus vaid meie kahega ja aeg ajalt valgetes kitlites nähtud arstidega. Ka toidukotid jäeti viirusehirmus olevate sõprade poolt ukse taha.

Elasime tol ajal sootuks teises elurütmis- ajaarvamine oli sassis (polnud mingi probleem öösel kooki küpsetada või kell kaks päeval „tere hommikust” öelda), kõik jutud sai räägitud (uute tekkimiseks polnud ju soodsat kasvupinda), telekast hakkasid saated juba kolmandale ringile minema (nädal veel ja ilmselt oleks meeletesegadusest teleturust kaupa tellima hakanud) Nii see haigus siis kulges, kuni lõpuks õigel ajal taandus ja lubas särada EMT-i jõulupeol:)

Hea on selle asja juures see fakt, et Merle on endiselt minu sõbrannade koorekihis ning pikk haigus ja 24 h koosveedetud tunnid ei suutnud seda muuta:)

Ok põen nüüd edasi ja loodan, et vähemalt kaabli kaudu ma kedagi ei nakata:)