neljapäev, oktoober 04, 2007

Kahvatu hommikuvalgus ja sõbrateretus

Julgust öelda ja olla-seda on vaja. Kallistada kasvõi kaugeltki, kui hetkel lähedalt ei saa.
Igaühega see ei õnnestu, kuid mõnega siiski, sest meil on ühised mõtted...

Olen õnnelik, sest minu ümber on inimesi, kes sekundiga naeratuse näole meelitavad ja ilma igasuguse tagamõtteta siiralt ja südamest mind hoolivusega üle puistavad.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sinuga ei saagi muudmoodi. Iseenesestmõistetav!

Anonüümne ütles ...

You're beautiful. You're beautiful.
You're beautiful, it's true.
There must be an angel with a smile on her face...

Gerli ütles ...

Aitähh-aitähh:)