esmaspäev, juuli 21, 2008

Valgus tunneli lõpus

Pusa hakkab vaikselt hargnema ja pilt läheb iga päevaga veidike selgemaks:)
Tahaks nii meeletult juba olla kass Matroskin Prostokvashinovist, kelle põhitööks on lamada niisama, kuulata transistorit ja mitte muretseda "asjade" pärast.

Elu aga ei ole vist kunagi nii lineaarne ja aeg, see tiksub endiselt halastamatu kiirusega...

5 kommentaari:

Unknown ütles ...

Kas suudame unustada, et aeg on olemas? Avastada seesinane hetk, mis on praegu. Praegu, mis eksisteeris mõõtmatus minevikus sarnasena, kui see on just preagu ja ka ajatus tulevikus. Ja see ongi kõik. Minevik, olevik ja tulevik ühes punktis, mis asub kõiges ja kõikjal.

Unknown ütles ...

Gerlike noorus on lahe aeg. Avastad maailma. Sõidad ringi. Seikled hotellides. Rokid täiega.

:)

Anonüümne ütles ...

Mis siis saab 1 septembril?

Unknown ütles ...

Tere kena ja hea!

Mul ei ole õnnestunud sind tabada telefoni teel ja e-mail tuli tagasi teatega out of office.
Kuidas sul nüüdseks on? Palun kirjuta mulle paari reaga.
Me Piretiga mitu päeva hiljem veel mõtlesime sinu sõnade peale ja see silmavaade...Gerlike, me pole iial sinus nii otsustavat pilku näinud, mis ühelt poolt reedab, et tark ja ainulaadne naine haarab ohjad ja hakkab tegutsema ning teisalt soovib, et
head inimesed su ümber, kes hoolivad ja sind armastavad aitavad kaasa selle otsuse sündimisele. Meie lihtsad kõrvaltvaatajad võime omakasupüüdlikud soovida üht, kuid sina ära unusta, et see on sinu valik, sinu otsus.
Jõudu sulle selleks kõigeks kallis Gerli ja maailma suurimad kallistused meie pere poolt!

Gerli ütles ...

Elan praeguses hetkes ja püüan talitada Kristjani soovituse järgi, tunda et noorus ongi lahe aeg ja rokkida (peaaegu) täiega:)

1 septembril siis teatan oma otsusest, mis hakkab juba selgemaks muutuma, seni kruvin pinget:)

Kaspar: Saatsin teile meili, ei hakka siin südant puistama:) Aga jah ma see nädal suht hõredalt tööl olnud ja linnast väljas nina päikese poole pigem.
Õhtul lähen folgile, pühapäeval olen tagasi. Siis loen su vastust:) Mu silmad ja süda ei suuda siiski reeta kõiki neid tundeid mis sees nagu näha...:)
Igatahes aitäh teile kullad toetuse eest!