Selleaastasel folgil sattusime ühele huvitavale kontserdile, mis mind praegugi veel muigama paneb:)Ma olen suhteliselt suur kultuuritarbija ja kogemusi on palju ning erinevaid, kuid ma pole veel iialgi käinud sellisel kontserdil, kus üks kolmandik publikust konkreetselt ja häbenemata magab, teine kolmandik pronokib ehk on magamise ja ärkveloleku vahepeal ja kolmas kolmandik on üleval ja kuulab:) Võtab ikka muigama, kui eesreast mehed üheskoos pead vasakule viltu kallutavad või tagareast esineja helide vahele mõnusat nohistamist kostub:)
Ja ma pole ka varem olnud kontserdil, kus laulja enne lisaloo esitamist teatab mõningase muigega, et kes soovib võib saali jääda, kes soovib võib lahkuda, kes soovib või edasi magada:) Lisainfoks nii palju, et see huumorimeelega esineja oli Kärt Johanson koos Robert Jürjendali ja elektroonikaga ning publik igati autoriteetne, mitte õllest läbiimbunud.
Ma ise ei maganud, ausõna:) Mõtlesin hoopis oma miljonit mõtet ja natuke ka seda, et vaatamata muusikalisele haridusele, ei saa ma kõigest lavaltoimuvast aru...miks nii.
1 kommentaar:
Njaaa, see oli päris naljakas:) Mul käis ikka ka pea 3 korda tonks ja tonks... Aga mitte sellepärast, et mulle poleks kontsert meeldinud või oleks igav olnud. See kõik oli minu jaoks liiga hilja (algus oli 23) ja seljataha jäi päev täis leegitsevat olemist ja kõrvetavat päikest. Meestel võis olla ka sellest, et nad võtsid enne kontserti tiba õlut :)
Postita kommentaar