Risk, mis vääris võtmist

Tere sõbrad-präänikud, tuttavad ja niisama juhuslikud uudistajad:) Avan siis ka lõpuks rahva tungival soovil oma ammulubatud blogi:)) Miks?...njaa... kindlasti ei ole minu tulevaste kirjutiste eesmärgiks panna maailm teistpidi pöörlema, avaldada ennekuulmatuid ja unikaalseid tõekspidamisi või teha revolutsioonilisi üleskutseid. Pigem tahaks vahel jagada emotsioone ja kogetut, panna kirja mõned miljonitest peas keerlevatest mõtetest ning mis seal salata, otseloomulikult ka sellepärast, et blogivärk ju popp ja ma tahan ka ajaga kaasas käia:) Esimesi sõnu on ju ikka kõige raskem öelda, seda enam et antud kontekstis peaksid need ideaalis huvi äratama aga näis ehk leidub siiski inimesi, kes minuga sel teel kaasas hakkavad käima... Esimene samm on nüüd vähemalt tehtud, edaspidi peaks kõik juba libedamalt minema:)

Ükskord oligi esimene kord...

Ei rohkem, ega vähem kui 2 aastat tagasi sai need sõnad üles kirjutatud ning ma tegin oma esimese sissekande blogilehel. Tänaseks on sellest saanud kõige paremas mõttes rutiin ja üks tähtis elu osa- vanker, millelt enam maha ei saa. Nagu arvasin, ei ole ma pannud maailma teistpidi pöörlema, avaldanud ennekuulmatuid ja unikaalseid tõekspidamisi, ega teinud revolutsioonilisi üleskutseid. Pole ma vist ka popimaks saanud, kuid ehk siiski toonud piisake vaheldust argipäeva ja pannud hetkeks lugejaid kaasa mõtlema. Ma ei oska kuidagi välja vabandada ja anda adekvaatset vastust, miks mõni lugu on pehmem, mõni poolkõvalt targutav ja mõne puhul vihakahur täisvõimsusel tööle läheb. Samas ei soovi ma veresaunas leili visata. Kui üldse milleski kindel olen, siis selles, et need lood sünnivad ja on kõvasti mõjutatud elust enesest. Nii enda, kui teiste elust. Ma püüan selle kõige juures olla siiski nii aus, kui võimalik ja volituste piires avameelne:)

Ma olen siiralt tänulik kõigile, kelle silmad neid ridu lugemas käivad, kelle pea kaasa mõtleb ja kelle sõrmeotsad tipivad klaviatuuril ka oma arvamust. Tänu koostööle ja elukogemusele on kõik need sammud, mis tulid pärast esimest, sootuks lihtsamalt läinud. See oli risk, mis vääris võtmist...