Võta aega veidi...suusatada:)

"Iga suusataja hoiab endas talve"...Nii ka meie lõbus sõpruskond, kes nädalavahetusel Otepää kuppelmaastiku vallutas:) Meid võttis vastu tõeline talvemuinasjutt krõbedate külmakraadide, särava päikese ning paksu lumevaibaga. Unustades reaalsuse ja kohustused, nautis meist igaüks omal moel talvemõnusid, kes mäel, kes maa peal. Ära ei jäänud ka lõbus lauamänguõhtu ja laupäevaöine tantsumaraton;)
Viimasel minutil spontaanselt organiseeritud talvelaager koondas igast seltskonnast veidike ning lõpptulemuseks oli sedakorda kuus naist ja kaks väga priviligeeritud seisuses meesterahvast. Viimased kogusid tänu naisperele tohutut populaarsust naabermaja elanike hulgas:) "Aa te oletegi need kutid naistekambaga" oli meestesaunas põhiteemaks olnud:) Igatahes oli superlõbus kamp kokku sattunud, kõhulihased on siiani naerust haiged:)

Mina mäkke ei roninud, tõstukiga hetkel tüli majas! aga seeeest nautisin mõnuga päikeselist ”möödamaadsuusatamist” Tehvandi rajal ning kostitasin ennast hiljem lõõgastava spa-ga. Õhtul pakkus Oti pubi peale kosutava kõhutäie ka ootamatult mõnusat äraolemist enne ööklubi ning ansambel „Amadeus´i” eestvedamisel lõime meiegi oma lauas laulu lahti:) Ja kui siis veel üllatusena kroonis kogu seda päeva Tanel Padar&The Sun`i supermõnus ülesastumine Comeback´is, siis...no siis me lihtsalt rokkisime kogu südamest ja varavalgeni välja:) Lahe!
Järgmine suusalaager toimub juba kahe nädala pärast samuti Otepääl ning talveperioodile paneb piduliku punkti Tahko mägede vallutamine märtsi viimasel nädalal. Lisainfoks järgmistele talvelaagris osalejatele: jäta igaks juhuks tuli toas põlema kui põhku poed, mohikaanlane teab siis tulla:)Hi-Hi:)))))))))

Nädalavahetuse CD: loomulikult Tanel Padar & The Sun!!!!!

28 + seaaasta

Kõik see juhtus ühel päeval:) Tuli uus ja parem, igas mõttes!!! :)))))

Nädalavahetusel kukkus üks aasta lisaks mu turjale:) Kuigi 17.veebruaril kl 00.00 tõsteti mind 29 korda lae alla, siis tegelikult ma ikka nii vana naine veel ei ole, mehed lihtsalt sattusid hoogu sportliku õnnitlusviisiga:) Uus ja tegelik numbrikombinatsioon 28 on toonud endaga kaasa toredaid üllatusi ning palju armsaid hetki minu jaoks oluliste inimeste seltsis.
Nagu Terje mulle ütles, siis muinasjutud sünnivad meis endis. Oska ainult neisse vaadata ja oledki kõikvõimas võlur...Ühesõnaga ma nüüd hakkan lisaks oma ülejäänud hunt kriimsilma 9-le ametile ka võluriks:)

Kunagi lapsena ootasin sünnipäeva nagu hingeõnnistust:) Nii hea meel oli ärgata hommikul tordiküünalde säras, laulu saatel ning poolunisena voodinurgal istudes kingipakke lahti harutada:) Peokutsed olid enam-vähem pool aastat ette joonistatud ja minul kui tulevasel üritusturundajal ka peoprogramm üksikasjalikult paika pandud:) Beseetort ning paradiisiõunte kompott pidid alati lisaks muule nämmale peolauda täitma. Sünnipäevalillede märksõnaks olid kahtlemata tulbid ja nartsissid. Neid lilli kingitakse mulle ka praegu ja mis seal salata, ma armastan neid jäägitult, eriti tulpe.
Nüüd väheke suuremana ja ehk ka targemana kaasneb selle vananemisega üsna mitu mõtet. Esiteks nagu ei viitsi enam hästi tähistada ja viimastel aastatel võtan ma seda "kohustust" üsna harva suurejooneliselt ette. Teiseks alateadvus ise hakkab justkui genereerima mõtteid senielatust ning senitehtust ja nii mõnegi teema suhtes teen endale märkusi. Õnneks on siiski rohkem tegemisi ja kogemusi, mida kiita taevani:)

Ma olen alati kadestanud suvelapsi, kelle sünnipäevi iseloomustavad päike, meri, suvine grillimine ja tants muruplatsil. Trotsides talvist ja külma aega, kuid samas saades imelist lund ja päikesepaistet, olen aga sellegipoolest üsna sageli oma sünnipäevi tähistanud just looduses-sportlikud tegevused lumes (lumejalgpall, kelgutamine jne) pluss talvine grillimine, millele järgneb soe saun ja meeleolukas pidu.
Sel aastal ütlesin kõigile peonuijajatele kohe konkreetse EI! ning plaanisin algselt põgeneda kaugele. Plaan jäi aga realiseerimata ja elu tõi kaasa endaga hoopis vastupidise lahenduse ehk mitu pidu jutti. No mulle on alati suuremat naudingut pakkunud spontaansed üritused:-) Asi õnnestus saja protsendiliselt! Preparty minu juures kallite inimeste keskel oli tõeline nauding ning ka afterparty ootamatult "riigihanke võitnud" klubis Bonnie&Clyde oli igati meeleolukas. Oi ma polnud üle selle ukseläve juba pea 1,5 a astunud, seega oli esmaemotsiooniks passlik repliik "Ei kommentaari":) Aga siiski, kui sul on hoog sees, tantsutuju kaasas, ülilahedad inimesed ümber ning väike "sakk" sees siis... ;)
Igatahes lõpetasin päikesetõusu ajal ja ei saa jätta mainimata, et Eesti mees on tantsulõvi ning Eesti naine ei jää talle alla:) Niiii tore! Jalad annavad siiani natu tunda. Siit moraal: tuleb tihedamini harjutada;)

Aa jaa, mis ma selle kõigega siis öelda tahan, on see et kallid sõbrad/sugulased pliis-pliis pressige ka edaspidi minult sünnipäeva pidamine välja, sest teiega on lihtsalt niiiiiii fun;)
Suured tänud kõigle, kes sel päeval olemas olid ja/või mind meeles pidasid. Ilma teieta ei oleks kogu üritusel pooltki nii kirkad värvid olnud.

See You next year at the same time!

Vanamutt:)

Ma pole üksi selles ilmas

Notsu tuli Puhhi juurde. "Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni. "Lihtsalt kontrollisin, et olemas oled."

Mul on niiiiiiiiiiii hea meel, et te mul olemas olete!

Kallid sõbrad-präänikud, mõnusat ja üllatusterohket sõbrapäeva!

Päevaküsimus

Kas sa tead kedagi, kes teab kedagi, keda ka sina tead? Õige vastus on loomulikult jaatav:) Sest sa tõepoolest ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, keda sina ei tea. Fui! sõnad lähevad sassi aga mõte jääb samaks:) Iseenest on ju nii põnev panna tutvusepuzzlesid kokku ja arutada sõprusahelate üle. Ükskõik kudapidi sa asjale lähened, ikka on keegi kellegi koolivend, ema, laps, vanaisa, hundikoer või lehma lellepoeg:) Eks kõigil on ette tulnud olukordi, kus külas olles fotoalbumeid lapates, ei saagi vahel pihta, kas album on su enda kaasa toodud või pererahva oma. Igatahes väga suur protsent piltidel figureerivatest inimestes kuulub ka juhuslikult sinu tutvusringkonda. Oh seda taasnägemisrõõmu:)
Teine palju piinarikkam teema on aga niisama (taas)avastada tuttavaid nägusid, kes sulle suvalistest kohtades meelde on jäänud. Seda viimast tuleb mul eriti tihti ette, kuna mul on nägude peale lihtsalt superhea mälu (nimedest ja numbritest ma ei jaga tavaliselt pooltki nii palju, mis muidugi tekitab vahel omakorda piinlikkust).
Ehe näide oleks siinkohal järgmine: alles suvel olin ma kimpus ühe järjekordse puzzle lahendamisega. Tegemist oli eakama daamiga, kes kaubamaja toiduosakonna salatileti ääres oma ostu sooritas. Ma jälgisin teda ainti, peas vaid üks mõte- kust ma teda tean? Kuna tema minu vahtimisele ei reageerinud, ei söandanud ma ka igaks juhuks teretada:) Oi ma siis nuputasin kuid, täpsemalt kuni novembri lõpuni, kuni ükspäev tuli „ilmutus”. Olin siis suht titt veel (u 12 a), kui „Ellerheina” laulukoori tõttasin ning see sama tädike mind alati Balti Jaama trollipeatuses imemaitsvate vahvlitorukestega kostitas:) Vot sihukesed lood on minu nägudemäluga! Märksa kirkam lugu juhtus minu kunagise kikutohtriga...Oi see on lausa halenaljakas, piinlik ja sihuke eriti imelik lugu. Sellest ehk teinekord;)
Aga täna tegin jälle ühe toreda avastuse ühe laheda inimesega!:)

Eesti on ikka tõeline konnatiik ma ütlen:)

"Aken" sissepoole

Kes mind paremini tunneb-teab, on kindlasti kursis minu kultuurilembusega, ma kohe ei saa muudmoodi:)) Sageli jagan oma sõpradele/tuttavatele selgitusi vastamata kõnede kohta just kontserdisaalist või teatrifuajeest:) Nii kaua kui ma ennast mäletan, on ka kõik kaunid kunstid alati minuga ühes paadis olnud, eriti muusika ja teater. Mida omapärasem koht, mida lähedasem kontakt + artisti, näitleja ja iseenda südamega asja juures olemine-see kõik võib pakkuda suurepärase naudingu, mille positiivsest emotsioonist jagub mitmeteks nädalateks.
Üritustesari “aken” on viimasel kolmel nädalal mu sinised esmaspäevad säravkollaseks muutnud:) Mis see siis õieti on, mis juba pea aasta mind alati Nukuteatri “musta kasti” mitmeks tunniks meelitab? Njaa, tegemist on justkui priviligeeritud seltskonnale pühendatud autoriõhtutega ehk koosviibimistega, nagu andekad peategelased seda ise nimetavad.
Lihtsalt öeldes on “Aken” ühenduspunkt artisti ja publiku vahel-siiras ja lähedane koosolemine.
Austria maalikunstnik ja arhitekt Hundertwasser kujutab oma majadel aknaid kui silmi, mille kaudu saab turvalise distantsi pealt välja ja sisse vaadata. Nii saab ka seltskond tõelisi kultuuritarbijaid heita pilgu “aknast” sissepoole, kuid siiski mitte täielikult siseneda. Midagi peab ju jääma artisti juures ka vaid aimata…

Suured tänud korraldajatele ja sügav kummardus artistidele! Viimaste “akende” peategelased olid mustkunstnik Meelis Kubo; Tõnis Mägi & Kärt Johanson & InBoil; Ultima Thule & erikülaline Tõnis Mägi.
SUPER!

"Äraolemine"

Viimasest sissekandest on juba jupp aega möödas. Aeg lendab. Asi polegi laiskuses, pigem kiires elutempos ja vahelduva eduga füüsilises eemalolemises Eestist. Nii hea on aeg ajalt ületada (riigi)piire ning jätta reaalsus siia maha. Ja veel parem on see, kui saad tulla mõnusate mõtetega tagasi... Mind alati värskendab keskkonnavahetus, peale mida on justkui kolm korda kergem olla ning millegi uue avastamine (kasvõi iseenda sees) aitab jõuvarusid taastada. Lisaks värskele vaimule pakub see ka visuaalselt naudingut- võimalust näha erinevaid maid, inimesi, olukordi. Kuid üks on kindel, ükskõik kus sa ka ei viibiks- elu võib sind üllatada, tihti ka kõige kummalisemal ja uskumatumal moel…;)
Teinekord aga ei peagi kaugele reisima ning kulutama raha, aega ja saapataldu selleks, et põgeneda. Piisab ka lihtsalt „ära“olemisest-kusagil oma mõtetes, kusagil eemal...seal, kus on sinu jaoks hea! Pole ju midagi mõnusamat kui vahel märtsijäneslikult unistada või vaadata tagasi ja rännata minevikuradadel, nostalgitseda, rõõmustada saavutatud võitude üle, mõelda oluliste inimeste peale ja nendega koosveedetud hetkedele. Justkui olles uuesti selle sama hetke lummuses, tundmas neid samu emotsioone.
Kuradima kahju, et linnamelu, kohustused ning töine traali-vaali ei lase meil tihedamini jalutada vikerkaarel, nautides seal tassikest teed.

Hing hakkas täna järsku kevade järgi igatsema...:)