Viimasest sissekandest on juba jupp aega möödas. Aeg lendab. Asi polegi laiskuses, pigem kiires elutempos ja vahelduva eduga füüsilises eemalolemises Eestist. Nii hea on aeg ajalt ületada (riigi)piire ning jätta reaalsus siia maha. Ja veel parem on see, kui saad tulla mõnusate mõtetega tagasi... Mind alati värskendab keskkonnavahetus, peale mida on justkui kolm korda kergem olla ning millegi uue avastamine (kasvõi iseenda sees) aitab jõuvarusid taastada. Lisaks värskele vaimule pakub see ka visuaalselt naudingut- võimalust näha erinevaid maid, inimesi, olukordi. Kuid üks on kindel, ükskõik kus sa ka ei viibiks- elu võib sind üllatada, tihti ka kõige kummalisemal ja uskumatumal moel…;)
Teinekord aga ei peagi kaugele reisima ning kulutama raha, aega ja saapataldu selleks, et põgeneda. Piisab ka lihtsalt „ära“olemisest-kusagil oma mõtetes, kusagil eemal...seal, kus on sinu jaoks hea! Pole ju midagi mõnusamat kui vahel märtsijäneslikult unistada või vaadata tagasi ja rännata minevikuradadel, nostalgitseda, rõõmustada saavutatud võitude üle, mõelda oluliste inimeste peale ja nendega koosveedetud hetkedele. Justkui olles uuesti selle sama hetke lummuses, tundmas neid samu emotsioone.
Kuradima kahju, et linnamelu, kohustused ning töine traali-vaali ei lase meil tihedamini jalutada vikerkaarel, nautides seal tassikest teed.
Hing hakkas täna järsku kevade järgi igatsema...:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar