"Aken" sissepoole

Kes mind paremini tunneb-teab, on kindlasti kursis minu kultuurilembusega, ma kohe ei saa muudmoodi:)) Sageli jagan oma sõpradele/tuttavatele selgitusi vastamata kõnede kohta just kontserdisaalist või teatrifuajeest:) Nii kaua kui ma ennast mäletan, on ka kõik kaunid kunstid alati minuga ühes paadis olnud, eriti muusika ja teater. Mida omapärasem koht, mida lähedasem kontakt + artisti, näitleja ja iseenda südamega asja juures olemine-see kõik võib pakkuda suurepärase naudingu, mille positiivsest emotsioonist jagub mitmeteks nädalateks.
Üritustesari “aken” on viimasel kolmel nädalal mu sinised esmaspäevad säravkollaseks muutnud:) Mis see siis õieti on, mis juba pea aasta mind alati Nukuteatri “musta kasti” mitmeks tunniks meelitab? Njaa, tegemist on justkui priviligeeritud seltskonnale pühendatud autoriõhtutega ehk koosviibimistega, nagu andekad peategelased seda ise nimetavad.
Lihtsalt öeldes on “Aken” ühenduspunkt artisti ja publiku vahel-siiras ja lähedane koosolemine.
Austria maalikunstnik ja arhitekt Hundertwasser kujutab oma majadel aknaid kui silmi, mille kaudu saab turvalise distantsi pealt välja ja sisse vaadata. Nii saab ka seltskond tõelisi kultuuritarbijaid heita pilgu “aknast” sissepoole, kuid siiski mitte täielikult siseneda. Midagi peab ju jääma artisti juures ka vaid aimata…

Suured tänud korraldajatele ja sügav kummardus artistidele! Viimaste “akende” peategelased olid mustkunstnik Meelis Kubo; Tõnis Mägi & Kärt Johanson & InBoil; Ultima Thule & erikülaline Tõnis Mägi.
SUPER!