Kultuurinädal

Üleeile, vihmases õhtupimeduses rullusid vaatajate ees lahti kahe armastaja hinged. Esietendus kirjanik Leopold von Sacher-Masochi teose alusel kohandatud lavastus Venuse armumängud. See kurikuulus austerlasest kirjanik, kes andis nime masohhismile, on oma loominguga palju kõneainet tekitanud. Näitlejateks Britta Vahur, Veikko Täär ja kulturist Imre Vähi, lavastas Eesti teatri grand old man Jaan Tooming. Väga teistmoodi etendus oli, mis tekitas minus vastakaid emotsioone-kohati pani muigama ning järgmisel hetkel tekitas kõhus õõvastava tunde. See on kirgedest lõõmav lugu, kus mees on nii pööraselt armunud, et tahab saada oma jumaldatud naise orjaks ja on võimeline valusates hingepiinades endalt elugi võtma. Naine nõustub pakkumisega ja sõlmib lootusetult armunud mehega lepingu, millel on saatuslikud tagajärjed... Hoiatussilt “Alla 14-aastastele keelatud!” räägib muidugi enda eest ja on oma sisu keerukuse poolest kindlasti õigustatud, kuid tegevus ise minu jaoks erootikaga ei assotsieerunud. Pigem tekkis kahjutunne nende inimeste pärast, kes ka tavaelus nii andunult armastatule pühenduvad, kaotades sealjuures iseenda ning unustades muu maailma. Britta Vahur, kes mängis sügisel TV seriaalis „Helena” peaosalist ja tema näitlemisoskus olid mind seniajani ausalt öeldes külmaks jätnud. Samas need olematud emotsioonid olid tekkinud ilmselt ka sellest, et lavalaudadel polnud mu silmad teda varem näinud. Nüüd aga üllatas ta mind igati positiivses mõttes. Lisaks külmale ilule, mis temast õhkus, oli tunda noores näitlejas palju jõulisust, tugevust ja heas mõttes üleolekut. Veikko Täär suutis aga nii ehedalt samastuda armupiinades mehega, kellele jaoks kogu see valu on naha alla pugenud ning mõistus ei suuda enam käitumist kontrollida. Ja Imre Vähi kohalolek oli tõeline elevusetekitaja:) Ühesõnaga oli kogu see asi parajalt intrigeeriv nii, et kes tahab väheke teistsugust mõtlemisainet saada, jõuab veel Endlasse tükki ise vaatama.

Aga mis siis veel see nädal kultuuri vallas toob?-loomulikult jazzirütme, sest käimas on ju jazzkaar, mille alaliseks külaliseks mind pidada võib. Juba täna õhtul kõlab muusika mu kõrvadele Villu Veski iLife & quests esituses Prives, mis on ju igati garanteeritud kvaliteet. Kui aga üks grupp või nimi peaks sümboliseerima 90ndate acid-jazz’i, siis peaks see olema ansambel Incognito, kes just reedel peaesinejana Rock Café-s ülesse astub. Piletid sellele kontserdile läksid nagu soojad saiad nii, et seda enam on mul heameel omada taskus kutset sellele üritusele. Afterpartyna ja pisikese töökohustusena mahub reede öisesse melusse ka Brainstormi kontsert. Ühesõnaga on oodata värvikirevat muusikaõhtut:)
Laupäeva esietendub Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis järjekordne uuslavastus - Maria Lado "Väga lihtne lugu", lavastajaks Jevgeni Ibragimov. See peaks olema kirjelduse kohaselt veidi isemoodi Romeo ja Julia lugu, kus armastajateks hoopis kaks külanoort. Igatahes ootan huviga:) Kogu kultuurinädalale paneb pühapäeval punkti koolitantsu finaal. Kokku tuleb siis 3x etendust ja 3 x kontserti. Pole paha tulemus:) Pühapäeva hilisõhtul kukun voodisse:)

School in brief

Kevad-kõik koolilapsed õpivad usinasti või vähemalt teevad näo nagu õpiks. Ma olen ka koolilaps-hetkel see nägusid tegev:)
Sales promotion, müügirentaablus, brutokasumi arvestus analüüsivahendina, inkrementaalne või nullbaasil eelarve, turunduse planeerimine, swot analüüsid jne jne...Prrrrrrrrrrrrrr, pea tossab otsas. Tundub nagu oleksin poolenisti rähniks hakanud (loe raamatupidajaks) ja numbrid mulle ju ei istu:) Oeh, ka teooria pool tundub täna paraja väljakutsena. Üks pudru ja kapsad ma ütlen, mõtted on mujal ning kaasamõtlemise võime nullilähedane. Ei tule vaimu peale noh:) Aga homme on juba vaja asjalik olla, sest järjekordne koolipäev ootab ees. Ja kell, no see liigub halastamatu kiirusega südaöö poole.

Üldse on kool viimasel ajal toimunud muude oluliste sündmuste varju jäänud. Mul nagu ei ole eriti VABA aega ehk siis KOOLIKS aega. Suisa piinlik on, mitu kodutööd tegemata ja seda põhjusega (imelolli põhjusega) aga noh loll pidi see olema, kes põhjust ei leia. Minul targana on põhjus olemas, jäin nimelt toppama ühe vastiku (äärmuslik väljendus johtub hilisest kellaajast) aine tõttu ja vot ei jaksa enam rongile tagasi hüpata. No ja teada värk, asjad kuhjuvad ju meeletu kiirusega. Teate küll nagu riided hunnikusse tooli peale, kui neid õigel ajal kappi ei pane:) Mind õnneks lohutab teadmine, et allaandjat minust ei ole, mis alustatud, see ka lõpuni viiakse. Lisaks andsin ühel päeval iseendale ja veel mõnele tegelasele lubaduse tubliks hakata. Kõlab uhkelt eksole! Võtan asja kätte ja teen ära, that's it! sest tahaks ikka juunikuus diplomilõhna tunda:) Aga sellest konkreetsest ja vastikust koerasabast üle keksimiseks vajan siiski targemate suunamist ja seletusi. See üks lahke ja targem teeb hetkel usinasti lõputööd ja tema segamine on riiklikul tasandil keelatud ning teine abivalmis ja tark turundusguru võiks juba kiiremini Eestimaa pinnale tagasi tulla, et ma saaksin sellest õlekõrrest kinni haarata:) Ühesõnaga anna aega atra seada ja pusi seinikaua ise on mu moto hetkeseisul! :)

Eino vaadake mind, hea algus küll tõesti ideaali saavutamiseks. Selle asemel, et koolitükkidega tegeleda, ma istun sootuks blogilehel:) ata-ata! No mul oli lihtsalt vaja ennast välja elada, nüüd panen peakat raamatutesse. Tsau-pakaa!

Dilemma

Kuidas jääda kindlaks oma põhimõtetele, kuid samas kuulata südamehäält, mis sosistab vastupidist ja kutsub endale järgnema?!.
Konflikt iseendaga!

Või on tõepoolest nii, et ainult südamega näedki hästi...ja kõige tähtsam on silmale nähtamatu...

Päevalugu: Diana Krall-Narrow Daylight

Üritusturundaja pikk ja vaevaline sünd:)

Puhkus ehk 18-päevane töötuperiood on selleks korraks ühel pool:) Mõnus oli see iseendaga olemise aeg. Üsna mitu raamatut sai läbi töötatud, palju magatud tasa unevõlga, lisaks mõnus poputusprogramm vanaema juures, päikeseline suusareis Tahkole ja veel väga mitmeid olulisi ja armsaid hetki minu jaoks kallite inimestega.
Aga täna oli siis nagu varemalt välja reklaamitud minu ülejäänud elu esimene päev :) Ma ei saa jätta mainimata, et mitte niisama päev, vaid supertore päev, mis kätkes endas sooja ja südamliku vastuvõtu minu uuel ametikohal. Maruhea tunne on ikka kui Sa kusagil oodatud oled! Igatahes võin öelda, et pikk ja vaevaline üritusturundaja sünd on leidnud positiivse lõppresultaadi:) Üritusturunduseõpik nüüd mu uus põhiseadus ja iga päevaga astun ma aina kaugemale juristidemaailmast:) Siinkohal ma kohe tahan ennast kiita ja uhkusega eputada mulle Heneli poolt öeldud sõnadega:
Heneli says: (12:52:51 PM)
ei ole kõigile sellist riskimisjulgust ja tahtejõudu antud, kahjuks,
a sinu lugu on küll nagu mingi ameerika eneseabi õpik
Heneli says: (12:53:03 PM)
selles kõige positiivsemas mõttes

Special thanks goes to EMT elulahedale naisteklubile, kes täna mind niiiiiiiiiiiiiiiiii armsalt meeles pidas ja ka kõikidele teistele, kes viimasel aastal mu hullumeelsele kannapöördele kaasa elasid ja innustasid:) Olete hindamatud!