Kiida silda, mis sind üle jõe on viinud

Ja rohkem sõnu polegi vaja...

Tõde või õigus või mõlemad?

Ärge uskuge midagi sõna-sõnalt. Ärge eitage midagi täielikult. Kahelge ja otsige tõde. Olles leidnud hingerahu, tunnete ära ka tõe.

Sattusin eile Linnateatrisse. Põhimõtteliselt esimest korda elus (olin seni vaid korra teatri algusaastatel ühte etendust vaatamas käinud). Erilist muljet ma tookord endaga kaasa ei võtnud. Eile aga muutus kõik - sain osa minu jaoks selle aasta elavamast kultuurisündmusest. Ja uskuge, käidud ja nähtud on palju!

Vaatasin etendust "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." mis on Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast.

Tunnistan ausalt, et teatrisse minnes vedasin ma jalgu järgi. No ma lihtsalt polnud eile just kõige teravam pliiats karbis, olin unematile tublisti võlgu. Sisenedes aga vanalinna majadekompleksis asuvasse tavatu ruumiasetusega põrgulavale, haaras mind endaga mingi eriline lummus, mis kestis 4,5 tundi väldanud etenduse lõpuni. Isegi tooli maitset ei olnud lahkudes suus, pigem tungisid pisarad kurku.

Uskumatu, et üks mees on kunagi ammu kirja pannud nii tänapäevase versiooni armastusest, vihkamisest, valetamisest, aususest, pealiskaudsusest, tööst, rahast, elust ja surmast. Samas, mis siin imestada, inimestevahelised suhted ju ei muutu. Nüganen aga suudab läbi suurepärase lavastajatöö nii lihtsalt nii sügava sisuga hinge pugeda. Tõde on hall. Minu jutt pole äärmustest, vaid rõhuasetustest.

Teatrielamus saab tavaliselt alguse sisust ja lõpeb visuaalse poolega. Nagu öeldud, oli etendus pigem sünge kui lõõgastav, kuid siiski leidus selles teravat huumorit. Miks? Sest suhted ja nende klaarimine on vahel ikka kuradima kummaline. Eriti siis, kui antakse võimalus ennast ise kõrvalt näha - täpsemalt seda, milliseid lapsikuid trikke ja auklikke taktikaid me oma tahtmiste ja võitude nimel oleme valmis tegema ja kui lihtsalt ja omakasupüüdlikult me teisi jalge alla tallume ja miks mitte ka ühiskonnal üldisemalt naha üle kõrvade tõmbame. Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole ja millisesse valgusesse need puudujäägid meid teiste silmis tõstavad.
Kogu see etendus oli igas võtmes niivõrd stiilipuhas ja ajatu. Igal i-l oli täpp peal! Alates lavakujundusest, miimikast, kostüümidest, lõpetades muusikaga. Minu väljavalituks osutus Indreku karakter (lisaks super näitlejatöö Indrek Sammulilt), sest nii rahumeelseid ja mõistusega mõistlikke mehi leiab elunäitelavalt harva. Seda enam, et nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on pigem tugevate omadus. Loomulikult võtaks mütsi maha (kui mul see peas oleks) ka kõigi teiste karakterite osatäitmise eest. Pole mittekuimidagi ette heita.

Kojujõudes pühkisin “Tõde ja õigus” köidetelt tolmu. Võtan need ette esimesel vabal võimalusel, et lugeda nüüd juba sootuks uue pilgu ja tundega, sest kunagises kohustuslikus kirjanduses oli tookord liialt “kohustuse” maitse juures.
Hing oli rahutu veel jupp aega hiljemgi. Õnneks tõid südaöine merekohin ja randa loksuvad lained rahu tagasi.

Soovitan ja mitte soojalt, vaid suisa tuliselt!

Kutse õhtusöögile:)

Mul süda soe, katan tunnete laua ja kutsun oma uue elu õhtusöögile. Kõrvale segan ühte klaasi kokku väga eriliseks kokteiliks naeru, rahulolu, rõõmu, kirgastumise, ootuse.
Omaks hüüan ainult seda, mis mu hinge puudutab…

Olen tänulik!
Naudin, ja südamest!

Häda ajab härja kaevu. Kaevust väljasaamine on omaette häda.

Delfi majandusuudiste rubriik kirjutab, et sms-laene võtavad peamiselt tarbimisbuumist segi läinud pintsaklipslased ning Soomes tööl käivad ehitajad.

Mis on see, mis inimese nii kaugele viib, et sellisele provokatsioonile vabatahtlikult alluda. Njaa, kahju kohe sellistest, kes hiljem seda hapuks läinud suppi lürpima peavad. Aga selge see, et senikaua kuni parlament asjasse tõsiselt ei sekku ning sms-laenu propageeritakse reklaami läbi söögi alla ja söögi peale, on ka sihtgrupp olemas, kes info ja võimaluse kinni püüavad. Samas pole minu meelest haigemat Eesti reklaami, kui Tõnu Kilgasega"taevakingitus" ehk sms-laen.

Huvitav, huvitav, kuhu me selle suure essemmessimise tulemusel välja jõuame?!. Tulevikus näiteks SMS-laulatused? Pruut ja peigmees saadavad sms-i sisuga nimi-tühik-JAH lühinumbrile xxxx ning saavad vastuseks Palju õnne, peigmees võib pruuti suudelda. Kui aga vähemalt üks neist saadab eitava sõnumi, saabub mobiiliekraanile vastus - Te ei ole abielus, ei mingit suudlemist. Proovige teinekord uuesti:) Või SMS-lahutus?, kuigi vara jagamine 160 tähemärgi kaupa võib veidi tülikas olla:) Eriti kui on, mida jagada.

Tarbige mõistuse piires!

Süda saavutab seda, mida intellekt eales ei suudaks

Olen tagasi!
Rõõmus, rahulolev, veidi väsinud aga õnnelik. Kõnnin 5 cm maast kõrgemal ja võin teisigi nakatada. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine.

Püstitasin väikeseid ja suuri eemärke. Üks nendest on eriti geniaalne , samas ka teostatav. Ei hakka seda siinkohal välja ütlema, vaid teen selle hoopis teoks:) Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi.

Kuulake Mika plaati-niiiii hea!

Suunurkadest lukku kinni ei tõmba:)

Elämä on laiffi:)

Õnneks pole tegelikult üldse palju vaja – piisab vaid hingerahust, tasakaalust, armsatest inimestest ümber, väikestest hetkedest, mis toovad argipäeva päikest.
Olen positiivsete emotsioonide külge kinni liimitud! Seda superhead tunnet ma enam lahti ei lase, kuid jagama olen nõus:)

Tõmban mõneks ajaks juhtme seinast, et minna uusi eesmärke kinni püüdma. Lähen nii kaugele kui näen, ja kui olen kohale jõudnud, näen veel kaugemale…

Seniks aga jätkuvat päikest suunurkadesse!

Päevalugu: Everyday is like Sunday-Mr. Lawrence

Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon

Mul on tekkinud vahepeal paar küsimust, millele ise nagu hästi vastust ei leia. Seega uudishimutseks üheskoos:)

* Mida teeb kukk, kui kanu enam Tallegg-is pole?
* Mis on minul ühist Liibanoni, täpsemalt Beirutiga? Enda arust olen sellest maast sama kaugel, kui Eesti Austraaliast
* Millises hitivabrikus sünnivad Kanal 2 ilmabeibe Niki “hitid” ja miks mulle alati sellised totakad laulud kummitava jäävad?

Ja väike vana vahepala - http://www.esnips.com/doc/2c0f6660-b70f-47a9-9e27-083767ef94fa/EP%20Kanaliha

Laulan ka siis, kui mu laul on lauldud:)

Täpselt aasta tagasi jalutasin ma hilisõhtuses Pariisis Champs-Elysées tuledesäras tänaval aurav teetass käes ja suhtlesin kõige targemaga:) Mõnus on vahel oma mõtetega üksi jääda, kasvõi siis, kui inimesed on vaevalt paari sentimeetri kaugusel. Ja veel mõnusam on teha elus otsuseid, mis pole publiku jaoks ehk kõige populaarsemad, kuid lõppkokkuvõttes osutuvad siiski tegija jaoks ainuõigeks.

Meeleheide, mis eelneb otsustavale läbimurdele, tõukab tegelikult inimesi tegutsema. Kui see etapp on läbitud järgneb hingerahu, tasakaal ja suunurgad kisuvad vägisi taeva poole:) Pole vaja kahetseda olukordi, mis panevad naeratama:)