Õnneks pole tegelikult üldse palju vaja – piisab vaid hingerahust, tasakaalust, armsatest inimestest ümber, väikestest hetkedest, mis toovad argipäeva päikest.
Olen positiivsete emotsioonide külge kinni liimitud! Seda superhead tunnet ma enam lahti ei lase, kuid jagama olen nõus:)
Tõmban mõneks ajaks juhtme seinast, et minna uusi eesmärke kinni püüdma. Lähen nii kaugele kui näen, ja kui olen kohale jõudnud, näen veel kaugemale…
Seniks aga jätkuvat päikest suunurkadesse!
Päevalugu: Everyday is like Sunday-Mr. Lawrence
2 kommentaari:
Tead Gerlike! Pean tunnistama, et ei tunne sind üldse, pole kunagi näinud, ega tea sinust midagi rohkemat, kui see mis blogilehelt vastu vaatab ja see armas naeratus, mis ülevalt pildilt paistab. Siiski loen su lugusid juba viimased 10 kuud. Miks? Sest huvitav on, sa kirjutad elust enesest ning mängid selle tõsiduse ja huumori piiril, ausalt, siiralt ja lahedalt. Ma isegi ei mäleta enam, kuidas sa mind oma sissekannetega paelusid alguses, kuid üks on selge, et sinu hobist on saanud ka minu salahobi:)
Ükskõik millised on sinu lood, emotsioonid, hetked elus, on neid miskipärast väga huvitav lugeda ja tõmmata palju paralleele iseenda eluga.
Elu sinusuguse naisega on mehele puhas meelakkumine ja olla su sõber samaoluline:)
Ka blogilugeja on lahe olla!
Jõudu ja jaksu!
Tom
Tänud stranger Tom toetuse eest ja kommentaari eest!
Tore, sest kellel siis ei meeldiks kiita saada:)
Postita kommentaar