Üks käsi lehte keerab, teine toetab oimu.
On vana aasta lõpp. On külm.
Muud midagi ei toimu.
Veel keegi vastata ei oska selles ilmas,
miks surematu tuli süttib surelikus silmas,
miks siiski särama lööb hää ja kurja piiril
nii selge silmatera nõnda mustil kiiril.
Mispärast võim ja vaim on seotud omavahel,
mis kokkumäng käib tegelikult jää ja tule vahel.
Kas vere piiblimaik on sellepärast tuultel,
et küsimärk kui haav on kõigi elavate huultel.
Kas ainult see veel peletabki maa päält varje,
kui keegi külmalt kunstiteoseks muudab kuuma karje.
Üks käsi lehte keerab, teine toetab oimu.
On vana aasta lõpp. On öö. Veel midagi ei toimu.
Kui kõik on lõppemas, kas siis jääb ainult loota,
et algab miski, mida keegi meist ei oota?
(Viivi Luik)
On vana aasta lõpp. On külm.
Muud midagi ei toimu.
Veel keegi vastata ei oska selles ilmas,
miks surematu tuli süttib surelikus silmas,
miks siiski särama lööb hää ja kurja piiril
nii selge silmatera nõnda mustil kiiril.
Mispärast võim ja vaim on seotud omavahel,
mis kokkumäng käib tegelikult jää ja tule vahel.
Kas vere piiblimaik on sellepärast tuultel,
et küsimärk kui haav on kõigi elavate huultel.
Kas ainult see veel peletabki maa päält varje,
kui keegi külmalt kunstiteoseks muudab kuuma karje.
Üks käsi lehte keerab, teine toetab oimu.
On vana aasta lõpp. On öö. Veel midagi ei toimu.
Kui kõik on lõppemas, kas siis jääb ainult loota,
et algab miski, mida keegi meist ei oota?
(Viivi Luik)