Karupoeg Puhh ütles, et võimatu on olla masenduses, kui sul on õhupall.
Võimatu on aga ka tunda sinist esmaspäeva, kui sind tööle tulles tervitab üks ütlemata tore solidaarses vanuses kojamees, kes parklavärava naerusuiselt avab ja ilusat töönädalat soovib. Ja kui sa juba parkimiskoha leidnud oled, tuleb see armas onuke ja poetab veel taskusse paar kommi. Noh ikka selleks, et päev veel magusam tunduks:)
Kas pole mitte meeldiv algus päevale ja kui vähesega suudab ta minusuguseid inimesi rõõmustada. Piisab väikesest zestist... Sellised hommikud, kus keegi sooja ja siira naeratuse kingib annavad jõudu, energiat ja positiivsust isegi siis, kui oled kogemata vale jalaga voodist välja astunud:)
Väikestest hetkedest tuleb rõõmu tunda, sest enamik inimesi on just nii õnnelikud, kui nad otsustavad olla:)
Väikestest hetkedest tuleb rõõmu tunda, sest enamik inimesi on just nii õnnelikud, kui nad otsustavad olla:)
2 kommentaari:
Mis kuradi valemiga sa alati nii rõõmus, energiat täis ja positiivse ellusuhtumisega oled? Ausalt:D Ma alati imestan ja kadestan üheaegselt.
Ka siis kui enda arust vale jalaga voodist välja astud, teed sa seda hoiatusega ja mainid juba kaugelt, et tuju suts halb, ärge võtke isiklikult. Milline suurepärane omadus ja üldse mitte eestlasele, kes jamas olukorras vastab küsimusele"mis viga" vastusega "Ei midagi". Su hoiatussignaal omakorda annab võimaluse sinu (ehk) hetkelist tagasilangusest mõista ja aksepteerida aga selliseid hetki on tõesti harva.
Väike päike:)
Puu otsas sinusuguseid ei kasva. Hoidku, kes leidnud.
Jätkuvat huumorit ja entusiasmi blogimisel!
Postita kommentaar