Publiku nõudmisel

Oma saba kergitamine on nagu vorst, millel kaks otsa. Ühelt poolt on ju tore ennast kiita ja esile upitada teemades, mida hästi valdan (ehk siis mina ise:)), rääkida asjadest, mis mulle olulised on ja mis mind köidavad. Teisalt võin oma kiidulauluga igav olla või liiale minna või teha seda valede inimeste juuresolekul, mis tähendab seda, et võin märkamatult saagida oksa, millel istun. Nii ma olengi siis tihtilugu vait (see ei tähenda, et ma ei räägi:)) ja avan ennast vaid kõige-kõigedele:) Maailmas liigub liiga palju pealiskaudseid ja kadedaid inimesi - täna tean seda veel eriti hästi ja liigne ettevaatlikkus on teatud kontekstis tervitatav, eriti siin virtuaalmaailmas. Samas mõistan, et kui pole usaldust, pole midagi ja hinnangutega on ka nagu kelladega - kunagi ei klapi nad täpselt ning siiski usub igaüks oma. Ja no lõppude lõpuks pole ma ju viiesaja kroonine, et kõigile meeldima peaksin:)
Milleks aga selline teema? Sellepärast, et minu meilbox-i potsatas paar nädalat tagasi üks huvitav kiri, mida olen sageli avanud ja lugenud ning mille peale olen mitmel korral mõelnud (isegi siit-sealt nõu küsinud), kuid seni veel tegutsemata. Endise juristina pole mu plaan autoriõiguseid rikkuda ning eraisikuna teiste kirju edasi saata, seega küsisin luba teha sellest copy-paste. Usun, et niimoodi selgitan olukorda ja vabandan juba ette miks ma järgmise peatüki endale pühendan:) Tegemist ei ole puhtalt egorahuldamise projektiga „Me, myself and I”

Ja, et asi aus oleks, siis…

Tere Gerli!
Olen juba kaua su blogi lugenud, leidnud sinu tarku mõtteid, nautinud ilusat kirjakeelt ja ka visuaalselt nauditavat blogi. Kõik on alati perfektselt viimistletud ja tekstid lihtsad, kuid läbimõeldud. Mõtted siirad ja väärtuslikud, mis sunnivad endaga silmitsi seisma ja tunnistama, et ka vana kalana on nii mõndagi õppida ja kruvisid, mis võiks vähem logiseda. Oled kuradima õigete tõekspidamistega naine ja sunnid piltlikult ka teisi selleks. Ok, see on pool, millest ilmselt iga sinu blogikülastaja rõõmu tunneb ja endale tarkuseterasid otsib, kuid vabanda, see jätab sinu enda MINA muus mõttes varjule. Ehk võiks asendada liigse tagasihoidlikkuse mõnikord enda avamisega (loomulikult see kirjutamine ongi enda alasti kiskumine), kas või ühekski sissekandeks, ah? Publik ju nõuab. Nagu sa kunagi ütlesid, kajastab see keskkond vaid sinu mõtteid ja tõekspidamisi, väärtushinnanguid ja ellusuhtumist ja on kohaks, kus end välja elada, kuid sa ei taha avalikustada oma igapäeva tegemisi ning ei iitsata asjadest otse, ei räägi endast, kui kaunist naisest päriselt (viimase lõigu ma muidugi lisasin ise) ega too ennast esile. Kuid mis oleks toredam lugejale, kui kasvõi põgusalt tutvuda sinu ENDAGA?! Ei, me ei nõua sinult midagi, mis peabki varjul olema laiade masside eest, me ei taha teada sinu salaunistusi, ega pressida välja sinu palganumbrit, me ei küsi sinu südameprintsi nime ega uuri kui vähe sa kaalud või kui mitu korda nädalas sa…you know:) Lihtsalt räägi meiega - mis sulle meeldib, mida naudid, millised inimtüübid su seltskonnas on, millised mehed sind paeluvad, millised naised su sõprusringi saavad, kas sa spordid, mis on su hobid, mis sulle meeldib, milliseid maid oled külastanud ja mis on eredaimad paigad kuhu sa sattunud oled, mida kardad-ei salli-vihkad-põlastad, mida sa sööd ja jood, et nii kaunis ja tark oled, mis on su lemmik aastaaeg, mõni nali lapsepõlvest, mis sind kirgastab jne jne ehk milline näeb välja sinu tegelik elu.
Mõtle sellele, palun!