Abielu Eesti moodi

Minu tänane väike jutuke on ilmselgelt inspireeritud viimaste nädalate kinoelamustest, kus filmides oli abieluteema esiplaanil. Minu plaan pole aga isiklikuks minna, vaid vaadata läbi huumorinurga või siis ka mõningase pisikese tõespektri abielusid, mis meid ümbritsevad. Loomulikult pole alljärgnev jutt absoluutne tõde aga mingid üksikud märksõnad on ehk tuttavad kõigile, kes ise abielus või seda seisundit kõrvalt näinud.

Kui üldse isiklikuks minna, siis võtan selle õiguse endale ja kuulutan valehäbita, et paraku ei esinda ma ilmselt tüüpilist Eesti naist, kes abielluda tahab selleks, et tunda end turvaliselt. See ei tähenda, et ma abieluvastane olen ja ühel päeval ise valget pruutkleiti kanda ei soovi aga lihtsalt kahe inimese ametlik liit on minu jaoks nii püha ning aju dikteerib, et armastus on kauniduse märk ja abielu selle sümbol. Ikka kuuled siit-sealt meestelt lauseid „ta tahab turvatunnet, selleks ka abielu teema”. Võimalik tõesti, et tüüpfraas ei iseloomustagi mehe enda hirmu selle kõige ees ning tõepoolest enamuse naiste loogika kohaselt see turvatunne siis ka (mingiks ajaks) saabub. Ise olen pigem kahe jalaga maa peal olev romantik, kes adub selle sahtlipõhja lebama jääva paberi väärtust teisiti, tunnistades et puhtalt fakt abielus olemisest ei hoia lille elus. Abielu tahab kastmist, tegelemist, pühendumist. Nii olengi ma vastand harju keskmise arvamusele ning ei esinda seda protsenti õrnemat sugupoolt, kes mehele ennast häbenemata Teele kombel pakkuma hakkab, argumenteerides abielu vajadust, kui kindlustunde ja turvalise keskkonna loojat.

Aga omad nõudmised on mul siiski:) Endise juristina soovin mehelt, kes põlvele laskub, abieluvaralepingut - minu jaoks niivõrd loomulik osa abieluprotsessist, kuid mis ei tähenda seda, et ma räägin lahutusest enne, kui abielus olen:)

Valiku tegemine ei ole muidugi naljaasi ja sooja soovitusena tasuks ilmselt 2-3 sammu edasi mõelda ja endale selgeks teha, kas lisaks füüsilisele tõmbele, toredale iseloomule ka Sul oma abikaasaga 30 aasta pärast millestki rääkida on. Mulle tundub aina enam, et paljud paarid avastavad kümneid aastaid hiljem hoopis kellegi muu enda kõrvalt ja küsivad ahastusega iseendalt, et mida teeb maika ja väljaveninud dressipükstega vanamees mu köögis või kust see vinguv rullidega vanamutt mu voodile sattus. Siis on aga hilja juba uut võimalust leida, kui kogu elu teist mööda läinud.

Nii tekibki küsimus, et miks mõned abielumehed ja ka naised sügelevad justkui oma soovitud turvatunde sees ning kui võit kodus, ennast (enam) mugavalt ei tunne, haarde laiemaks muudavad või ennast käest ära lasevad?

Ehk tuleb olukord tuttav ette allpooltoodust.

· Iseseisvusabielu

Ema tuleb töölt koju ja ostab tee pealt Peetri pizza. Kodus paneb pizza mikrosse ja kui välja võtab, läheb oma tuppa, sööb pizzat ja vaatab telekat ning saadab teistele pereliikmetele oma mobiiliga teate, et pizza on laual.

Pluss: egodele ja kiire ajagraafikuga inimestele parim meelelahutus.

Miinus: puudub üksmeel, kokkuhoidmisinstinkt ja soov seda kõike saavutada.

· Vaikivabielu

Ema, isa ja laps istuvad juba kolmandat päeva köögis ja ei räägi omavahel. Lõpuks ütleb ema lapsele: „Ütle isale, et ta tuleks sööma”. Muud teated jätab naine mehele WC ukse peale. Sissepoole muidugi, sest sealt näeb ka kõige pimedam mees:) Ülejäänud suhtluskommunikatsioon teiste pereliikmetega käib külmkapi uksele jäetud teadete kaudu:)
Pluss: selgub, et järelmaksuga ostetud külmkapp ei olegi vaid toiduhoidmise funktsioonina kasutatav:)
Miinus: Suurtele mölalõugadele või aeglastele kirjutajatele halb variant.

· Jagelusabielu

Isa saadab ema p…e, ema saadab lapse p…e, laps saadab õpetaja p...e ja õpetaja saadab oma elukaaslase p…e ja ring saab täis.

Pluss: tavaliselt need paarid ei lahutata, sest neil on hirmus põnev:)

Miinus: massiliselt lõhutud perekonnaserviise.

· Eputamise abielu

Suhte üheks pooleks on tavaliselt naine, kelle abielu ülesandeks on lihtsalt „ilus” olla. Suurt ajumahtu, head haridust, avarat silmaringi ja koduste tööde tegemist temalt loomulikult ei nõuta - peaasi, et tibuke säraks nurgas ja sõbrad kadedusest rohelised oleksid:) Iga kuu toimub eelistatud mehe poolt uute kulinate ostmine, ilusalongi arvete kinni tagumine ning krediitkaardi limiitide suurendamine –ikka ühel ja samal eesmärgil, et juudijõulupuu parema kaunistaja poole ei läheks, ei viriseks ja eputusprogrammi konkurentsis hästi esineks:)

Pluss: „ilusa” naise abikaasana hakkad ka ise rohkem silma (kui vähegi söödav jorss oled)

Miinus: kui see ilu kõik ükspäev vanaduse tulekuga tuhmub ja läbitud iluoperatsioonide õmblused paistma hakkavad, ei ole mehel oma „kunagiilusaksolnud” naisega kamina ees mitte kui midagi rääkida.

· Äärmuslik abielu

Overworked and underfucked või underworked and overfucked.

Pluss ja miinus – ei kommentaari:)

· Generatsioonidevaheline abielu

Kui kaks ühe põlvkonna inimest liiga kaua ühes paadis püsinud, lapsed pesast välja lennanud, tuleb ilmselgelt liiga vana südamepool välja vahetada soovitavalt noore siresääre vastu, kes meeltesegaduses oma abikaasaga tõtt vaadates ekslikult teda vahel „isaks” kutsub.
Pluss: uut ja updeiditud mudelit saab kopsaka rahakoti olemasolul eriti lihtsalt rõngastada ja mis peamine – oma käe järgi timmida.
Miinus: ainuke oht võib tekkida ca 25 aasta pärast magamistoas, kui „isa” on vanaks ja nõrgaks jäänud, kuid keskikka jõudnud naisolevus veel sädemeid pillub.

· Harjumusabielu

Armulembus asendub kohustusega ja annab koha harjumusele. „Ei viitsi”, „pea valutab”, „vaatame homme”, „räägime mõni teine päev”, on vaid vähesed märksõnad, mis sellise eksistentsi puhul aset leiavad.Paraku ei toitu inimlik enesetunne ju ainult minevikust, vaid eeldab ka tänast päeva ja selle olemasolu suhtes, mitte vaid seda, mis kunagi OLI!

Pluss: niisama kõhtusügavatele vegeteerijatele parim variant!

Miinus: lauset „Tere tulemast kõik, kes julgevad vanast lahti lasta ja kohtuda uue reaalsusega” seal peres ei kuule.

· Laste pärast abielu

Partnerid on valmis lapsi saama ja omama, lihtsalt tekib küsimus – kas olulisem on laste kvaliteet või nende hulk või nende rahulik elukeskkond?Kui lapsed majas, ei ole ju ometigi vaja mehel enam oma naist ilusate sõnadega hellitada või teda majapidamistöödes aidata (õlu maitseb märksa paremini):). Lausa keelatud on naisel edaspidi oma meest muu, kui rahakoti või spermatoonorina tunnistada, sest ega mees ju tähelepanu ei vaja - ainult naised ihkavad armastust ja lähedust:) Lahkuminekuvariandid on out, sest hirm suurem kui asi ise. Oleme ju kõik oma lapsepõlve produktid ja ilmselgelt on parem elada perel ebaterves perekeskkonnas, kus tibupojad näevad-tunnetavad ema-isa jamasid, kui eraldi kodudes, kus lapsed paugust lakkavad olemast oma ema-isa lapsed (uue seadusega kustutatakse nimed ka sünnitunnistuselt igaks juhuks:)).

Pluss: (kehtib vaid laste osas) suurest süümepiinast on lastele kõik lubatud ja jäätisejärjekorras võib seista kolm ringi järjest ning kauplusest saab ilma suurema kisata kõik mänguasjad korvi panna:)

Miinus (kehtib kogu perele): kustunud tule juures ei saa vanemad ise sooja ning paraku ka lapsed külmetatakse ära.

· „Edukas” abielu

Märksõnadeks on liisitud autod, maja mere ääres, brändiriietes perekond, suur koer, uhked välisreisid, pereema kiidulaul kui hästi lapsed õpivad, kui edukat karjääri mees tööl teeb ning kui suurepäraste teadmistega ta ise on.Kiire tempo ja töökoormuse tõttu suhtlevad vanemad lastega peamiselt läbi MSN videopildi ja armastust avaldavad viiesaja kroonistega. Esimesed sõnad lastelt öeldakse lapsehoidjatele ning kapisisusid valdavad vaid majapidajannad.

Pluss: (kehtib kogu pere jaoks) kogu elu sõidab ühes rütmis ja rutiini esineb harva. Money talks.

Miinus: (kehtib pere ja teiste jaoks) ideaalse fassaadi taga võib olla aga mingi hetk üle oma võimete elamist (mida kiivalt ka lähedaste sõprade eest varjatakse). Lahutused peale „edukat” perioodi on kahjuks kiired tulema, sest inimsuhete püsivuse kõlbelisuse astet ei määra vaid ühine rahakott ja majapidamine. Suhted ise on need, mis siis oluliseks saavad aga paraku pole nendega olnud seal peres aega tegeleda.

Rohkem ei viitsi kirja panna, kes tahab võib ise kommentaarides loetelut jätkata:)

Solvumine on muidugi vabatahtlik aga ma tõesti loodan, et keegi ei võtnud midagi isiklikult ja kui võttis, siis ehk oleks aeg miskit muuta ja endiselt mitte isiklikult võtta:) Tugev ja üksmeelne kodu kasvatab oma liikmetes üllaid printsiipe, siis kui ta ei eralda end ümbritsevast kõrge taraga ja tema elanikud ei näita igale möödujale ebasõbralikult hambaid.

Ära abiellu sellega kellega elada, vaid sellega kelleta elada ei saa!