ehk korduma kippuvad küsimused, mida minu käest viimastel nädalatel miskipärast kõige rohkem küsitud:)
1. Kes on sulle staaridest visuaalselt atraktiivsed (mehed ja naised)?
Josh Duhamel, Michael Vartan, Enrique Iglesias, Nigel Barker, Jude Law, Jake Perry (and Luke Perry), Ashton Kutcher, Robbie Williams, Sting, Olivier Martinez, kas jätkan?:) Aga uskuge mu tunded on kontrolli all ja ma ei meenuta hullunud teismelist fänni:)
Heidi Klum, Heidi Klum ja veelkord Heidi Klum:) Talle järgnevad Gisele Bundchen, Nicole Kidman, Eva Longoria - mhmm…mikskipärast on pea kõik blondid. Kui oleksin mees, siis oleks mul ilmselt blondifetish pigem:)
Loomulikult on neid ilusaid inimesi veel ja veel, keda vaadates pilk peatuma jääb. Ja väga palju andekaid, kes just oma ande tulemusel ka visuaalselt nauditavad on, kuigi missi- või misterivalimistel eelvoorust ehk edasi ei pääseks.
2. Kas su profiil orkutis on avalik, kui sa teiste profiile vaatamas käid?
Rahvastikuregister Orkut on üks kummaline koht, kuhu minagi mingid aastad tagasi mitmete kutsete survel endale profiili tegin. Alguses tundus veidi kummaline oma elu ja tegemisi eksponeerida, tagantjärgi tark olles, olen aga sealtkaudu leidnud uuesti kontakti üsna mitme inimesega, kellega suhtlus vahepeal tolmukatte alla mattus. Miinuseks on aga see, et ma pole huvitatud „add me as a friend“ projektist inimestega, keda ma ei tunne ehk ma ei kogu oma listi võõraid, sest mul pole tuttavatest ja sõpradest puudust:)
Aga küsimuse vastus on JAH, ma piilun ise avalikult ja näen ka seda, kes mind avalikult piiluvad ja see on vahel üsna vahva:)
3. Kus küll sinusuguseid toodetakse?
Poest ei osta, kurg ei too. Nii palju kui ma ise tean on antud eksemplar toodetud Võsul:)
1. Kes on sulle staaridest visuaalselt atraktiivsed (mehed ja naised)?
Josh Duhamel, Michael Vartan, Enrique Iglesias, Nigel Barker, Jude Law, Jake Perry (and Luke Perry), Ashton Kutcher, Robbie Williams, Sting, Olivier Martinez, kas jätkan?:) Aga uskuge mu tunded on kontrolli all ja ma ei meenuta hullunud teismelist fänni:)
Heidi Klum, Heidi Klum ja veelkord Heidi Klum:) Talle järgnevad Gisele Bundchen, Nicole Kidman, Eva Longoria - mhmm…mikskipärast on pea kõik blondid. Kui oleksin mees, siis oleks mul ilmselt blondifetish pigem:)
Loomulikult on neid ilusaid inimesi veel ja veel, keda vaadates pilk peatuma jääb. Ja väga palju andekaid, kes just oma ande tulemusel ka visuaalselt nauditavad on, kuigi missi- või misterivalimistel eelvoorust ehk edasi ei pääseks.
2. Kas su profiil orkutis on avalik, kui sa teiste profiile vaatamas käid?
Rahvastikuregister Orkut on üks kummaline koht, kuhu minagi mingid aastad tagasi mitmete kutsete survel endale profiili tegin. Alguses tundus veidi kummaline oma elu ja tegemisi eksponeerida, tagantjärgi tark olles, olen aga sealtkaudu leidnud uuesti kontakti üsna mitme inimesega, kellega suhtlus vahepeal tolmukatte alla mattus. Miinuseks on aga see, et ma pole huvitatud „add me as a friend“ projektist inimestega, keda ma ei tunne ehk ma ei kogu oma listi võõraid, sest mul pole tuttavatest ja sõpradest puudust:)
Aga küsimuse vastus on JAH, ma piilun ise avalikult ja näen ka seda, kes mind avalikult piiluvad ja see on vahel üsna vahva:)
3. Kus küll sinusuguseid toodetakse?
Poest ei osta, kurg ei too. Nii palju kui ma ise tean on antud eksemplar toodetud Võsul:)
6 kommentaari:
Gerli, su tuttavatel on päris naljakad küsimused.
Kui tohib küsiksin hoopis sügavama küsimuse.
Kas sa suudad töö eraelust lahus hoida?
Oled andestaja või pika viha kandja?
Ise oskad vabandada, kui eksid?
Millised on need sammud mida ootad teiselt ja milliseid teed ise?
To Küsi: Ma ei saa päris täpselt aru küsimuse mõttest, kuigi võiksin meeleldi vastata.
Kas seda, et ma suudan tööd mitte koju kaasa võtta ja tööst vabal ajal ennast mitte tööasjadega koormata ning et kell 17 pastakas kukub?
Või seda kas ma flirdin oma koostööpartneritega ja tekitan või olen tekitanud suhteid tööpinnalt? :)
To anonüümne: Kui hakkasin sinu küsimuse peale mõtlema, siis meenus elust vaid üks situatsioon, kus ma ei andestanud ja katkes ka side selle inimesega ja mul pole sellest põrmugi kahju olnud. Ilmselt on ta ka ainuke inimene keda ma isegi ei tereta, kuigi mingi hetk pidasin teda oma sõbrannaks. See kõik jääb aga 15 a taha ja rohkem selliseid inimesi, kellele ma andestada ei suudaks, mu teele õnneks sattunud pole. Nii, et olen pigem ikka andestaja aga vahel lihtsalt ei unusta nii ruttu, isegi kui püüan aga üldiselt seda välja ei näita:)
Pilt on häält pole üritusi minuga korraldada ei saa ehk ma pole see, kes näiteks suhetes päev otsa toanurgas mossitab või teise tuppa elama kolib:) Njäkää, musi-kalli ja leppimine on minu moto ja riius olles magama ei minda, sest muidu ärkad ka hommikul tüliõun hambus:)Nii, et olen ikka suhteliselt kiire leppija, lihtsalt vahel vajan oma aega, et ennast veidi koguda. Tavaliselt aitab selleks loodus – meri ja mets.
Vabandamisest – ma tahaks loota, et ma oskan seda, kuigi eks see oleneb olukorrast ja põhjustest, miks üldse inetute sõnade või tegudeni jõuti. Mitte, et keegi nüüd otseselt väärib halbu sõnu, kuid siiski, lambikohapealt ma üldiselt kedagi solvama ei kipu ja ka vihahoos öeldud sõnad on tulnud huultele ikka selleks, et on tehtud haiget ja kaitserefleks läheb kiiresti peale. Kui ma olen kellelegi ülekohut teinud ja öelnud midagi mida ma tegelikult ei mõtle, siis ma üsna kiiresti ka vabandan, kasvõi tüli käigus ja sekund hiljem tunnen, et miks küll ei suutnud ma oma suud kinni hoida. Õnneks mida vanemaks saad, seda rohkem õpid ennast erinevates olukordades suhestama ja mõistad, et alati ei pea ütlema halvasti või käituma inetult, vahel on vaikimine ja lahkumine parim viis, et asju mitte keeruliseks ajada ja mõningase eemalolemise järel rahulikult ära leppida ja edasi minna. Päriseks ärajooksmine ja pea liiva alla panemine, pole minu stiil. Kui ma aga ennast süüdi ei tunne, siis ma ikka ootan, et teine inimene tuleb ja vabandab.
Väga raske on üldiselt öelda, mida ma ootan andekspalujalt, ehk siirust. Kõik oleneb asjaosalistest ja sellest, miks üldse niikaugele jõuti, et on vaja andeks paluda. Tihti tüliõun ei mõistagi oma tegude mastaape ja tagajärgi ning tema jaoks tundub see „draama“ tühine, seda enam tuleks siis reageerida haiget saaja seisukohast, sest meid solvavad ju erinevad asjad ja kõike ei saa vaadata vaid enda mätta otsast, et mulle egoistlikult sobib see ja vahet pole mida teised tunnevad ja arvavad. Kui sa hoolid, siis mõtled ilmselt ikka 2-3 sammu ette. Kindlasti on ka selliseid ükskõikseid aga ma tahaks loota, et mitte minu tutvusringkonnas:)
Kõige üldisemalt ootan ehk seda, et inimene tuleb ja tunnistab oma viga ja palub siiralt andeks, mitte suusoojaks mokaotsast. Isegi siis kui tundub, et andeks andmist teiselt poolt ei tule iialgi ja uks on igaveseks sulgunud, tasub siiski üritada, sest ega see asi ikka enne rahu anna, kui asjad selgeks räägitud. Nii, et väikest kirjakest sõnadega sorry või igaveseks maamunalt haihtumist ma heaks ei kiida. Kui sa ikka kellestki südamest hoolid ja ise põed oma olukorras ja kõige selle üle uhke pole, siis tasub alati olla julge ja unustada need hirmud või tunne, et ah mis ma siin ikka enam teen ja nagunii mind tõugatakse eemale ja nii nüüd ma olen parem uhke aga tohutult kurb omas nurgas ja põen. Ma arvan, et see lõpuni ei toimi, isegi kui enam tagasiteed pole, tuleks ehk asjad selgeks rääkida, et pärast ikka tänaval teretada julged ja asjad ei kriibi südant katki:(
Ma hindan väga inimesi, kes tõele julgevad otsa vaadata ja mitte karta ennast naerualuseks teha. Ma ei tea, mina vähemalt pole kunagi tundnud, et mind välja naerdud on ja tänitama hakatud, kui andeks palun ja ma pole seda ka ise teinud. Ühesõnaga tasub alati uurida, kuidas teisel pool olukord on, sest enamustel juhtudel on hirmul vaid suured silmad ja see kõik võib olla proovimist väärt, sest kaotada pole midagi, võita võib olla aga palju…
Kas pigem sukad või sukkpüksid?
Teater või kino?
:D
Mina pidasin silmas viimast - kas tööalased suhted võivad kasvada millekski muuks - seda poolt? Esimesele poolele võid ka vastata.
Ootan huviga, sest huvi on :)
To anonüümne: Oleneb olukorrast aga tavaliselt ikka sukad:)
To küsija: Einoh eks kui huvi on, siis tuleb vastata:)
Üldiselt ma ikka püüan töö ja eraelu lahus hoida, samas on aegade minevikust ka olukordi, kus töösuhe muutus millekski enamaks ja päädis lausa kooseluga:)
Tegelikult on ikka raske nii täpselt vastata ei või ja, sest tavaliselt tuleb ikka siis, kui kõige vähem ootad ja sealt, kust kõige vähem loodad:)
Aga mu töö on paljuski mu hobi nii, et vahel on veidi keeruline jah piiri tõmmata:)
Postita kommentaar