Naine pole pomm su jala küljes!

Enne kui ma järgneva jutu kirja panen, lubage selgitada kõigile nuhkidele ja uudishimulikele, et alljärgnev tekst ei ole inspireeritud mingil moel minu mineviku armuelust. Tundub, et ikka on neid, kes arvavad, et ma copy-paste oma elust kõik jutud siia ritta sätin nii, et agaratel lugejatel on jälle põhjust pahameelt tunda, sest ka seda sissekannet pole mõtet mulle külge pookida:) See lugu sai hoo sisse hoopis kellegi teise kogemustest ja on puhtalt arvamuslugu, mitte absoluutne tõde.

Ma pole enam selles eas, et elada naiivses usus arvates, et kui naine ja mees armuvad, siis ilma mõlemapoolse pingutuseta möödub nende edaspidine elu helesinises ilusas udus igavesti. Inimsuhted on väga keerulised ja armumalelaual tuleb alati ette osavaid vingerdusi ja tihemini kui tahetakse ning ühel või teisel hetkel on ikka asjad väheke sassis. Paraku on see reaalne elu, sest mitte miski muu peale suhete ei too ellu rohkem rõõmu ja rahulolu või siis vastupidist – probleeme ja kannatusi.

Minu tänase sissekande üheks peategelasteks on naisterahvas, nii veidi üle 30, kena, iseseisev, hea huumorisoonega ja seltskondlik tegelane, hea ema oma lapsele. Temaga kohtudes ja mõnusalt veini libistades räägime me ikka erinevatest maailmaasjadest ja mis seal salata, ka meestest ja nende ajupoolkeradest:) Minu küsimuse peale „Kuidas su eraelu läheb?” vastas see kena naine juba teatava tüdimusega, et polegi nagu teist enam eriti aga ta endiselt loodab, et ükspäev paistab tunneli lõpus valgus. No kuulge mis vastus see on kenalt ja targalt naisterahvalt, kes on tegelikult väärt kogu selle maailma ilu ja rõõmu, ah? Kus te olete normaalsed ja südamega otsivad mehed, et te sellised lillekesed vedelema jätate ja pigem manipuleerivad kunksmoorid või kerge saagi oma sappa kinnitate?

Igatahes jõudis see naine enne otsustavat finaali oma „paarilisega” suhelda kokku 1 aasta ja 5 kuud. Päris märkimisväärne aeg või mis, et teha lõpuks mingid otsused? Igatahes mida rohkem ma tema juttu süvenesin, seda enam mulle tundub, et hoopis mehed on nõrgem sugupool ning muutused, eriti inimsuhetes kipuvad nende jaoks raskemini tulema. Käia mitme naisega korraga on ju eriti lahe ning vana ja vinduv suhe lõpuks hauda visata tundub samuti mission impossible. Õnneks on veel tugevaid naisi, kes ise ohjad haaravad ja selliste otsustusvõimetute meeste eest otsuseid tegema peavad, enne kui sammal selga kasvab. Nii ongi tänaseks see lugu naise soovil läbi ja mul on selle üle hea meel, sest pole minu lemmiktegevus näha head sõpra kannatamas.

Kuigi suhtes on alati kaks poolt, siis hetkel võtan endale õiguse kogu selle loo kohta moraali pidada just mehe suunas, sest tema käitumine oli ikka üks paras naljanumber:) See teema siin blogilehel oleks jäänud ilma igasuguse vastukajata, kui tegemist oleks situatsiooniga, kus kaks täiskasvanud inimest tegutseks vastastikuse „ärakasutamise” eesmärgil ja oleks selles ühiselt kokku leppinud, et teeme seda, teist ja kolmandat aga koos olema ei hakka ja lubadusi ei anna. Aga ei…vallatustest ilmajäämise hirmus läks mehe poolt paraku mäng juba liiga kõrgete panuste peale, millele vastureaktsiooniks ka naine pead tõstis.

Tutvuse algus oli täis head läbisaamist ja kirge, koos oldi siis kui mõlemale sobis ja ilma igasuguste tingimuste ja lubadusteta. Asi algas kiiresti ja peale paarinädalast tutvumisperioodi olid mängureeglid välja kujunenud. Kusjuures kõik kohtumised said alguse mehe initsiatiivil ja naine suhtles pigem distantsilt ja seda põhjusel, et mees oli oma surnud suhet „lõpetamas“. No mehed on ju teada tuntud kadunukese väntsutajad, naised lasevad märksa kiiremini sellised järelelohisevad elevandid vabaks. Igatahes ei elanud see naine ootuses ja lootuses, vaid suhtles vaba naisena ka teistega, kuni ükshetk täitsa arvestatav tegelane välja ilmus, kes kummivenitaja kõrval märksa kärsitumalt esines. Võta siis kinni, üks tahab kohe ja kõike korraga ja teine venitaks kuni surmani. Kuid ilmajäämise hirm kummivenitajal kasvas ning konkurendi välja ilmumisel oli vesi ahjus ja päkad tulised. Nii hakkaski mees endast järsku distantsilt märku andma ja suutis trügida uue tärkava tunde vahele ja olla jälle ise olukorra rahulolev peremees. Oleme nüüd kordki realistid, huvi on see mis hoiab suhtlemist üleval, hirm hoiab kohtlemist üleval.

Nüüd oli valitud mehel aga juba uus ja kindel taktika – lubadused, lubadused, lubadused. Udujutt, mida mehed arvavad, et naised ootavad:) Alates sellest, kuidas kohe ilusate ilmade puhul koos kalale minnakse ja romantilisi nädalavahetusi mere ääres koos veetma hakatakse, sest selle kadunukesega olevat asjad ikka nii halvasti. No pekki, kui ilusaks need ilmad veel minema peavad küsis see meeldiv naine suvepäikese käes ja tõdes kurvastusega, et ega ta enam ilusamaks ja nooremaks ei lähe ega saa.
Ja kui see naine õigustatult lubajalt mehelt küsis, et kle sell, mis on su lubaduste taga ja millal sa neid päriselt-päriselt realiseerima hakkad, siis vahetas see kaks numbrit suurema jutuga mees teemat, sest EBAMUGAV on. „Ma ei taha jälle selle jutuga pihta hakata, kallis küll me teeme neid asju kõike koos“:) Well, aga me naised ei taha ka sinu lõputuid lubadusi kuulda. Uhke jutu, mõtlemise ja unistamisega ainult ei jõua paraku kaugele, tegusid on vaja! Teod on need mis asju sündima panevad. Läbi häda sai naine siis paaril korral "välja pressitud" ka muid ühiseid tegevusi peale voodispordi, nt ühe kinokülastuse ja paar lõunasööki aga mehe aeg oli sellisteks tegevusteks alati limiteeritud.

Mingi hetk kui soe positsioon tagasisaadud, hakkas endiselt kaksikelu nautiv mees aga teatavat nahaalsust üles näitama ja nüüd ilmutama ennast juba vaid teatud tegevusteks teatud ajal. Fine, vaba naine, käed-jalad töötavad ja huvi on, miks mitte. Kõik oleks naise jaoks okei olnud ka veel siis, kui „sellistele“ kohtumistele ei oleks järgnenud mehe poolt üleliigsed kantseliidid teemal, kuidas ta hoolib, kui kallis see naine talle on, kuidas ta temaga oma tulevikku ette kujutab. Pole vist mehe parim idee tulla välja lubadustega, mida ta ise ka uskuda ei suuda või mis?!. Vabandust väga aga kas see sõna otses mõttes „möla” on seda väiksest pauku väärt?!. Kas see on ainuke taktika kuidas ennast kehtestada ja mehena esineda? Äkki saaks lihtsamaltki?!.

Nii juhtuski, et täiesti süüdimatult oldi kuu kadunud ja siis saadeti öösel sms, nagu poleks vahepeal midagi olnudki. Ja kui see naine julges öiseid pakkumisi ignoreerida, julgeti veel kurigi olla, et miks naine meest avasüli vastu ei võta. Kui mees sai, mis vaja, võis ta rahulikult olla kuu aega jälle kadunud. Huvitav tõesti, kui naine, kes on noor ja tahab ka seda kõike saada, oli saanud ühise öö, kas ta pidi siis selle eest tänulik olema vähemalt kuuks ajaks?!. Njah, mõned mehed on ikka vähenõudlikud, mina küll hea asjaga nii vähe ei lepi:)

Äkki ei peaks kõike tegema alasti, vaid mõnda asja lisaks ilusti? Ärge arvake, et kõik naised loodavad teilt vaid siniseid silmi ja poolt kuningriiki ning pärast tutvust pulmapäeva paika tahavad panna, aga mingi austus võiks ikka olla küll, pole ju tegemist üheöösuhtega. Anda üks päev lootust, et see järgmisel päeval koheselt ka kustutada, on ju puhas energiaraiskamine. Kui naine ei mahu te ellu, siis tulge ja öelgegi nii, keegi ei taha jääkidega leppida (ka te ise mitte). Milleks siis kõik see libe jutt tuleviku teemadel sinna juurde veel lisada ning läbi vasikapilgu naise hinge pugeda?!. Minu küsimus ongi pigem selles, et milleks sellised jutud, lubadused ja ka uksekraapimised siis, kui ilmajäämisinstinkt esile kerkib? Ma ei soovi teada muud. Milleks on vaja ajada mingit möla ja nagu viis kopikat välja ilmuda, kui linna pealt naise uue austaja kohta infot kuuled? Parem siis leppida mitte millegagi või vaid ühise ärakasutamisega, kui tulevik nagunii midagi enamat ei too?

Et nagu eriti soola haavale raputada on lõppnormaalne ja viisakas ju sms-ile mitte vastata või vastamata kõnele mitte tagasihelistada. Kui naine mehega samamoodi käitus, tuli sellest tavaliselt üks pikk moraalilugu teemal, miks sa ei vasta, kellega ja kus sa oled? Mis õigusega mehed võivad nii matsi panna ja naised mitte? Kui te ühe head-ööd sms-i saadate või meile endast kasvõi ülepäeva märku annate olete mökud ja kaotate oma meheliku uhkuse? Hakkate paugust sussiks? Kui teile ikka keegi meeldib ja te ei soovi, et see naine hommikuks koos kuuga kadunud oleks ja te ka pikemas perspektiivis huvi tunnete, siis vaadake vahel üle oma õllepudeli ja pingutage ka omalt poolt, mitte ärge arvake, et olete liiga väsinud selleks, et helistada või sms-ida või, et telekast on jalgpall ja naine samal ajal diivani peal kaisus oleks lihtsalt üks segaja. „Ma võiks nädal ka magamata olla, aga kallile inimesele jaksaks ikka ühe väikse sms-i või kõne teha, kiirel hetkel kasvõi wc-potilt“ ütles see naine mulle. Ja ma pean temaga nõustuma, ka mind ajavad oksele sellised kahtlase väätusega vabandused.

Eriti kõvad mehed ütleks siinkohal muidugi, et ise on loll ja naiivne aga vabandust väga –ma kordan veelkord, et see naine ei mõelnud lambi koha pealt midagi välja ega esitanud nõudmisi. Küsis vaid seda, millest mees ise juttu tegi. Ta on ajudega ning way to far käitumisest ise meestele asju peale suruma. Kui see elukogenud ja haritud naisterahvas kõiki neid jutte uskuma hakkaks, siis istuks ta ilmselt iga õhtu näpp suus kodus, juuksed hallid peas kepile toetudes ja hoiaks plakatit „waiting for the perfect man”. Õnneks on tema kahe kõrva vahel rohkem aga siiski võib ka selline libekeel südamesse pugeda. Südant ei sunni ju! Nii, et pole mõtet ilkuda. Kulla mehed „ütle tõtt ja laula vahel valet” ei ole see taktika, mis elus edasi viib?!.

Ühesõnaga need lõputud vabandused teemal OLEKS asjad nii ja naa vot siis, ma oleks mees ja tegutseks. Teate - oleks tädil rattad all, oleks ta omnibuss:) Nii, et kui ikka huvi on, siis ei aita pelgalt mõtlemisest, tuleb tegusid teha - tõsta toru, tee ettepanekuid, mida sa täita suudad ja ole džentelmen, sest naiste kannatus ei ole paraku nii pikk, kui meeste bloody otsustusvõimetus:)

Vot aga kui mõni meesolevus tundis nüüd uhkust oma sellise "lollitamise” peale või mõni pani oma patuse pea veel rohkem liiva alla, siis fine, ega keegi üksi ka seda maailma päästa ei suuda. Aga palun ärge siis ka rääkige oma sõpradele ja tuttavatele või veel vähem nendele naistele, kes teiega maailma jagada tahavad, kui õnnetud ja üksikud te olete ning, et keegi teie pead ei paita või kohvi voodisse ei too ja kui väga te tegelikult kõige selle järele igatsete. Pekki, teile tuuaks asjad hõbekandikul nina alla ja te lihtsalt sülitate selle peale. Uskuge mind, ükshetk enam ei tooda ja siis on juba liiga hilja kahetseda ja midagi muuta. Paljud inimesed on just sellepärast üksikud kuna ehitavad sildade asemel seinu ja langevad oma kõrgete nõudmiste otsa.

Kuigi jutt oli üldistav, ei tähenda see kõigi meeste ühte patta panekut, KINDLASTI MITTE. Paraku tunnen ka selliseid tegelasi, kes oma tegudega kiitlevad, selle asemel, et neid häbeneda. Kes solvub või võtab isiklikult, on ilmselt ise mingi jamaga hakkama saanud ja ehk pole veel hilja vigadeparandust teha:) Ma pean üsna sageli lugu meeste mõttemaailmast ja nii mõnegi koha pealt mõtlen teiega sarnaselt. Olen ka oma silmaga näinud neid, kes tõesti südamega otsivad, leiavad ja ka seda kõike hoida oskavad, mitte ei lase sel mööda minna. Nii, et hetkel ei ole küll selle jutu peale ühelgi teisel meesolevusel põhjust asju isiklikult võtta peale konkreetse põmmpea, kes selle ilusa naisega nii käituda julges. Ma teritan hambaid vaid ühe aadama suunas. Kes isiklikku diagnoosi soovib, see tulgu ja küsigu:)
Ja üldsegi pole see ka mingi ärapanemise jutt ega eesmärk meestele ideed maha müüa, et te meid rohkem märkaks, armastaks, hindaks, hooliks ja teeks komplimente- ühesõnaga nii, nagu te soovite, et ka teist lugu peetakse. Eks igaüks teab ise milleks sellised mängud ning millest ilma võib jääda ja mis on selle ilmajäämise hind, sest quess what ka naised võivad särada samal ajal mitmes suunas ja ükspäev on teil lihtsalt tühjad pihud…