laupäev, veebruar 07, 2009

Emotsioonide ohver


Harjumusel on suur jõud, veel enam – me oleme tihtipeale emotsionaalsete ahelate külge kinni seotud. Ja siis öeldakse midagi, mis muudab minu igapäevast keskkonda. Ma kaotan kellegi, kes on iga tööpäev minuga tõtt vaadanud, minuga puid ja maid jaganud, vaielnud, toetanud, andnud ja võtnud.
Isegi kui ratsionaalsus seda mängu juhib ja kõik tundub mõistusele vastuvõetav ja ehk isegi õiglane, trummeldab siiski kümmekond väikeste vasaratega mehikest mu mõlemas meelekohas. Ma olen emotsioonide ohver. Esmaspäevast on aga kõik teisiti ja mu ainuke lohutus on see, et ma olen veel endiselt haiguslehel ega pea seda lahkumist oma pisaratega rikastama.

3 kommentaari:

Unknown ütles ...

Koondamislaine jõudnud teile ka jah?

Gerli ütles ...

Tuleb nii välja

Anonüümne ütles ...

Palju õnne sünnipäevaks ilus ja hea Gerlike!

Karmen