laupäev, mai 26, 2007

Dialoog

Naine 1: Tere Anni!
Naine 2: No tere, tere! Pole ammu näinud.
Naine 1: Oi, kas see kleit on uus?
Naine 2: Ei, ma lihtsalt pesin seda Pervol color magic´u ga.
Naine 1: Uskumatult särav ja ilus. Nagu uus!
Naine 2: Ainult Pervol color magic´uga saad sellise tulemuse.

Poola reklaamide copywriter´id saavad eripreemia tõsise vaimuvaeguse eest! Ma loodan, et kellelgi reaalses elus selliseid dialooge harva kohtuvate sõbrannadega pole. Ja kui on, siis ma toetan projekti nendega ka tulevikus harva kohtuda:)

kolmapäev, mai 23, 2007

Pühendusega Sulle...




Tõeline sõprus on taim,mis aeglaselt kasvab! Ta peab läbi tegema katsumusi ja vastu pidama saatuselöökidele, enne kui on õigustatud kandma seda nimetust..





Eile hilisõhtul ärkasin halvast unenäost. Tundub nagu oleksin kuu aega elevanti järgi vedanud. Kohutavalt piinav on elada teadmatuses, hirmus millegi/kellegi kaotuse ees ja kahetseda, lihtsalt kahetseda nii paljut, suutmata justkui midagi muuta. Elu ikka õpetab ja pidevalt!
Täna kannan sootuks teistsugust emotsiooni, rahu on hinges, suunurgad kerkivad iseenesest ülesse ja teadmine, et oled mul jälle olemas on kullaväärtusega.
„Sa siis olid mu allikas ja jõud, millest ma varem teadlik ei olnud”- tsiteerides mulle suunatud sõnu kalli inimese poolt…Hing jääb kinni, süda jätab lööke vahele. Sul on õigus, tõepoolest võib olla nii habras sild inimeste vahel… Õnneks ma näen nüüd päikest! Ja sina ju ka!
Tuhat tänu, et olemas oled ja mulle viimasel viiel aastal pakkunud unustamatuid hetki. Kirjeldamatult kallis oled!

esmaspäev, mai 21, 2007

Tööjänku:)

Täna oli hullult produktiivne tööpäev ja nii peaks minema jutti vähemalt juuni keskpaigani (loe: golfin, grillin, veinitan, jeebitan, kontserditan, vibutan jne-eks ole mul mitmekülgne ja huvitav töö:) "Kui su töö räägib iseenda eest, siis ära sega vahele" tsiteeriks Raimo siinkohal suurmehe Kaiseri sõnu:)
Ühesõnaga peale eelmisel nädalal konverentsil ja koolitustel käimist, oli täna päris mõnna jälle kontoris oma tooli soojendada ja asjalik olla. Peaaegu kõik, mis vaja sai tehtud ja organiseeritud, asjad tunduvad kontrolli all olevat. Ainuke nali on see, et olen kirjutanud eelmisel nädalal endale märkmikku tänasele päevale suurelt ja punasega info- helistada Toivole! Noh sinna tööalasesse märkmikku, mitte mingi privatevärk:) And quess what? mul pole õrna aimugi, kes on Toivo ja miks ma talle helistama pean:) Ehe näide minu nimedemälust. Sry Toivo, kõne jääb saamata, sest numbrit pole ma ka juurde lisanud. Aga olen blond, st mul on vähemalt vabandus:)

Teen veel mõned asjatoimetused ja siis koju maasikaid sööma:)
Mhmmm...piibelehed kontorilaual vaasis lõhnavad nii hästi, et ei raatsigi lahkuda kohe. Tänud!

pühapäev, mai 20, 2007

Õpetussõnad:)

Mõtlesin, et jagaks mõtteid ja märkmeid, mis ma turundus-konverentsil paberile kribasin.
*Efektiivne mõtlemine. Põhjuse ja tagajärje seos!
Enne mõtle ja siis tegutse, sest tulemusliku mõtlemise eeliseks on võimalus hinnata põhjuse ja tagajärje seost. Inimene ei saa katsetada a la kas minna mehel või mitte/võtta naist või mitte. Enne otsuse tegemist tuleb asjad enda jaoks läbi mõelda. Turn around the slogan "tehtud-mõeldud!" Nt. Inimene tahab saada juristiks, eesmärgiga tulevikus hästi elada. Siit aga tekib küsimus-kas sa tahad hästi elada või saada juristiks? Mõtle läbi ja pane prioriteedid paika! I know what I´m talking about;) Nt. kui venelane juba kisab, lõhub ja märatseb, siis eestlane alles hakkab mõtlema-me oleme lihtsalt nii aeglased ja kuulume uina-muina klubisse:)
*Inimene kui bränd.
Kui soovid, et sinust saaks bränd, tuleb arvestada ühiskonna ootustega. Avalikkuses aksepteeritud imago+indiviid=bränd. Enese brändistaatusesse tõstmine teiste ees eeldab silmapaistvat käitumist ja selleks, et meelde jääda tuleb ennast inimeste mällu kinnistada. Lihtsaim näide: abiellu elevandiga ja sa jääd kohe silma, sest elevant on suur ja eksootiline:) Ajakirjanduse katsejänes: preili Liis Lass, kes siiani oksendamiseni kõikvõimalikes väljaannetes figureerinud. Järgmised 6 kuud võib aga tuugaks minna, sest katse eesmärgiks on hoida endise ilmaneiu pilte 6 kuud avalikkuse eest varjul. Kas keegi ka siis veel teaks, räägiks, mäletaks teda?!. Esile võib kerkida reaalne küsimus „who the f… is Liis Lass?” Saab näha!
*Kuidas lõpetada sõda turunduse ja müügi vahel?
Ei hakka asjalikku turundusejuttu tegema, vaid toon lihtsa näite tavaelust. Metafoorina mõjuks siinkohal metroseksuaalsuse ajastu probleemid. Nt. kõrgelaubalised emased tahavad last saada ja meelitavad madalalaubalisi isaseid alluma. Ideaalne elu oleks aga koostöö naiste ja meeste vahel, simpel!:)

Aa ja eputan ka! Võite 3 korda arvata, kes võitis konverentsil 25 tuhande eest üritusturundusteenust? Ehk siis varsti on meie toredale tiimile lahedat pidu oodata:)
Tip-top värk! Ja:maica pidu Sunsetis oli ka bro! :)

Praegu aga hakkan hoopis maasikaid sööma, mis ma rattaringilt tulles ja turult läbi põigates ostsin. Made in spain. Nämma!

esmaspäev, mai 14, 2007

Leave Me Alone


Soome lugu meeldiski lõppkokkuvõttes kõige rohkem...ümisen seda viimasel nädalal pidevalt...

I'll have to leave, but you are still sleeping
There's nothing to say, our time has run out
You took me to bed, that's what you were seeking
But you don't even care what I am about
I wanna, I wanna wake you

Leave me alone, I wanna go home, I don't wanna see you, so leave me alone.
Leave me alone, 'cause I feel like dying.
Leave me alone, I wanna go home. The day will still come when I see you crying'.
Cause you will get yours, just leave me alone!!!!!!!!!!!!!!!

But what if I stay and wait till she comes home. She don't even know, she loves you in vain. The lies that you told will turn into sorrow. I gotta go crazy just to stay sane.
I wanna, I wanna break you.
I gotta, I gotta hate you!!!
Leave me alone, I wanna go home, I don't wanna see you, so leave me alone.
Leave me alone, 'cause I feel like dying.
Leave me alone, I wanna go home, I couldn't care less if love just lies dying.
And this is goodbye, just leave me alone...

pühapäev, mai 13, 2007

Kallis ema

Mõnikord ma soovin, et suudaksin su teed siluda. Teinekord soovin endale võlujõudu, et mul oleks küllalt võimu täita sinu soove ja unistusi...
Kahjuks peab päriselt aga võitlused igaüks ise pidama, kuid pea meeles, et ringinurgas olen ma alati rätiku ja svammiga valmis:)
Olen sinu üle uhke mitte nende asjade pärast, mida oled hõlpsasti kätte saanud või mis on sulle iseenesest kaasa antud. Olen uhke selle üle, mida oled saavutanud kõigi asjaolude kiuste...
Ei. Sa ei ole täiuslik-ja anna andeks, kui ma olen mõnikord seda sinult nõudnud. Sa oled rohkem kui täiuslik, oled ainukordne ema ja ma olen lõpmata tänulik, et minus on kehastunud ka osake sinust!
Võibolla ei vasta me väljakujunenud arusaamale emast ja tütrest. Võibolla pole niisugust asja olemaski. Võibolla olen mina vahel sulle ema eest. Aga me meeldime teineteisele, julgustame teineteist, kuulame teineteist ja oleme üksteisele alati olemas. Me oleme sõbrad!

Ära unusta –sa pole eriline mitte ainult minu jaoks. Sa oledki eriline! Tõsijutt
Ilusat emadepäeva Sulle sinna kaugele maale! Ootan Sind väga tagasi!

reede, mai 11, 2007

„Rahvastesõprus”

ehk lugu sellest kuidas ma esimest och (ilmselt ka viimast korda) eurovisioonil käisin:)
Mitte, et see story teid nii väga huvitama peaks aga panen siiski kirja mõned tähelepanekud:) Igatahes olen jälle uue ja põneva kogemuse võrra rikkam.
Täpselt, umbes 24 tundi tagasi poosetasin ma keset Euroopa muusika kesksündmust. Njaa, kõik on koha peal sootuks teine kui helesiniselt ekraanilt paistab. No tõesti, kogu üritus on ikka 99% TV show´le ülesse ehitatud. Nägime paralleelselt ka seda, mida televaataja. Tugitoolist jälgijale jääb ikka palju asju märkamatuks ja olematuks, a la kiire esinejate, dekoratsioonide ja pillide vahetus vaheklippide ajal, õhtujuhtide cheer up publiku suunas vahetult enne eetrisse mineku korda jne. Uskumatu, et 80% publikust moodustub meestest, eriti mustadest šašlõkimeestest (Balkani maad jne), kes andunult lippe lehvitavad ja laule kaasa laulavad. Tohutu melu ja "rahvastesõprus" oleksid peamised märksõnad, mis tervitavad juba eurovisioonilinna saabudes. Palagani laval muidugi rohkem kui rubla eest. Minu kui veidi süvendatult muusikahuvilise silmis on seal MUUSIKA siiski teisejärguline ja show comes first! A-poliitilise ettevõtmisega pole ilmselt samuti tegu. Sugri-mugri rahvad ruulivad ja annavad üksteisele hääli. Fair enough or not? aga kindel on see, et sarnased kultuurid ja naabermaad hoiavad kokku. Lahe oli jälgida kaamerameeste tipptasemel tööd, ämblikkaameraid ja kogu seda köögipoolt. Hullult nalja tegi see, kuidas üks filmikutt adidase tossudele valu andis ja paremate kaadrite nimel esinejate alt, ülevalt ja vahelt läbi kimas. Kusjuures põrand tundus jube libe, ilmselt olid naelad all, et ta kogu oma varustusega kõhuli ei käinud:)
Kuigi Eestil läks nagu läks, olid Gerly ja Co minu arust väga tublid ja tasemel. Ma karjusin oma hääle ära neile kaasa elades:) Vaatamata tulemusele oli mõnna tunne, ega siis me süüdi pole, et väikerahvana sündisime. Finaali vaatan ka kindlasti ja nüüd juba sootuks uue pilguga. Kuulmata enamus lugusid on mu hetkelemmikuks sedakorda Soome laul. Tundub, et thouse tangotimes are finally over for them.
Aga lõppkokkuvõttes jäin väga rahule ja mulle üritusturundajale oli lahe ja kasulik kogemus kõrvalt vaadata nii suure rahvusvahelise ürituse sündi:)
Kohutavalt vässu on ainult täna peal ja jalad haiged, nagu oleks ise kaamerameest teinud:)

pühapäev, mai 06, 2007

Oi kuidas need mehed mulle meeldivad:)


Ma kohe ei saa vait olla:) Eile toimus Nukuteatri suveõues traditsiooniline Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kontsert. Või äkki peaks sedakorda ütlema, et pigem Eesti jalgpallimats?! :) No mida iganes...,need mehed kummutavad müüdi koorilaulust, kui millestki igavast ka kõige kartlikuma publiku jaoks ning teevad show´d kogu raha eest! Kevadkontserte on alati iseloomustanud veidi kreisi feeling ja kurtskeid täis ettevõtmised aga sellist vinti pole küll varem peale keeratud nagu eile:) Kui su ees laval seisab Eesti jalkafännidele vägagi iseloomulik sini-must-valge kamp, kes vilistab, lehvitab, lainetab ja teeb igasugu muid trikke ning koori juhatab kukekas spordikostüümis või politseimundris koorijuht, siis uskuge mind, nii sulab ka kõige tõsisem koorimuusika vihkaja:) Ma ei räägi loomulikult endast!;) Lisaks sõidutati motika seljas lavale Blacky, kellele andunud kamp mehi laulis „Piina mind Blaky” laulu. "Eesti mees on tantsulõvi" rubriiki täitis mehepoegade kaitseliidu vormis tantsitud kankaan. Ka a capella grupp „After six” oli teinud läbi totaalse muutumise nii liikmete, kui stiili osas ning vääris tulist aplausi ja oma nime (Rock)„Before Sex”(Rock) :)))))) No nii mõnigi tüüpiline eestlane võiks kogu selle pulli peale pead vangutada, et mida kunst ja kultuur? pigem palagan! Aga tõesti nende meeste laulupisikust leiab igale maitsele midagi ja kui Vanajumal huumorimeelt jagas, olid need sellid kapaga kohal:)
Minu fännistaaz ulatub u 5 aasta taha, kui ma esmakordselt nende hingematvalt ilusat jõulukontserti Kaarli kirikus kuulamas käisin. "Ain't no sunshine when she's gone" kõlas ühe tumedapäise meesööbiku noka vahelt kui mesi mu kõrvadele:) Njaaa...
Kuna osa poistest on nii öelda „omad joped”, siis kogu info nende tegemiste kohta jookseb koju kätte. Nii olemegi me Merlega juba aastaid väisanud kontserte ja lisaks nende eestvõtmisel sügiseti toimuvat a cappella-gruppide kohtumispaika „Force Voice”.
Mis seal salata-pole me veel ühtegi korda nende aastate jooksul pettunult nutuvõru ümber suu kontserdilt lahkunud. Kõik on alati rohkemgi kui tip-top! Seega soovitan soojalt!
Oi kuidas need mehed mulle meeldivad:)

neljapäev, mai 03, 2007

1-0 (nende võit)


Vahel võtab ikka kuradima kaua aega enne kui asjadele päriselt pihta saad. No näiteks võib kaua minna sellega kui mingi asi mulle meeldima hakkab, tegevus mind rõõmust pakatama paneb või inimene mulle silma jääb ja korda läheb. Noh ja väga äärmuslik variant päädib sellega, et need asjad, tegevused ja inimesed ei hakkagi mulle kunagi meeldima:)
Never say never muidugi aga...ma ütlen ausalt, et kellelgi ega millelgi pole läinud mu südame võitmisega nii palju aega, kui inglise kuulsal popduo'l Pet Shop Boys:)
Umbes 10-15 aastat tagasi, kuuldes raadiost nende lugusid vahetasin ma kähku kanalit, sest see 3.5 minutit tundus igavikuna. Tagasihoidlikult öeldes ei meeldinud nad mulle üldse, laulud olid sisse lauldud Neil'i poolt iniseval toonil, tümps tundus odav, videod koomilised ja asjal polnud ei tegu ega nägu. Ja no öelge üks normaalne inimene, kes paneb oma bändile sellise nime?!
5 aastat tagasi mu trots jätkus aga ehk veidi leebust olid põhjustanud laulusõnad ja nende sügavamõtteline tähendus. Ühesõnaga ma kuulatasin:) Noh mõnda laulu siis.
1.5 aasta tagasi läksin ma ühe elu suurima fänni juurde järjekordselt külla ning ei avaldanud mulle omaks saanud tavapärast protesti, kui ta juba uksel nuias luba PSB DVD taustaks peale panna. No ma andsin viimaks alla, olin ikkagi külas eksole:) Nii neelaski DVD mängija ahnelt plaadi endasse. Ma kuulatasin teist korda. Piilusin ühe silmaga ka värvilist ekraani.
Umbes aasta või natuke rohkem tagasi ilmus teleekraanile Simpel'i lahe reklaam, mille taustamuusikaks kõlas hitt "Always on my mind". Loo pealkiri muidugi ei iseloomustanud mitte kuidagi minu ja PSB seniseid suhteid aga vaatamata kõigele olin ma juba natuke müüdud. Vana lugu osutus järsku uskumatult heaks. Ausõna mulle kohe täitsa meeldis nii, et ketrasin teist mitu korda järjest, enne kui küll sai:)
Eelmisel nädalal Aljošakese rahutuste kõrval elasin ma ka isiklikult läbi PSB rahutusi enda hinges. Sümptomid väljendusid sellega, et ma jäin vabatahtlikult kuulama peategelaste intervjuud saatele "Pealtnägija", ma isegi mõtlesin nende eesseisva Eesti kontserdi peale ja siis nagu välk selgest taevast pistetigi mu pihku kutse kontserdile. Järgnevaid sündmusi iseloomustavad PSB paksu raamatu kaanest kaaneni läbi vaatamine ja laenatud DVD PSB videotega läbitöötamine:) Ja...kuulutus, kuulutus! eile hüppasin lava ees teises reas ja nautisin vägevat show'd. Ma ei suutnud ära imestada, et peaaegu kahetunnise kontserdi jooksul kõlas vaid kaks tundmatut lugu. Ma ütlen see sõprade sihikindel tegutsemine tõi tulemuse. Ühesõnaga ma olen müüdud (ma rõhutan mitte fän, vaid müüdud)!
Mõned lisapunkte andvad faktid: läbi loomingu on ilmnenud nende huvi ajaloo vastu ja selline soe hoolivuse tunne maailma asjade suhtes. Mitte suhtumine "I'm a famous and I don't give a s...!" Lisaks avastasin täna ametlikult kodukalt, et Neil'i poolt on ülesse seatud sissekanne, mis annab põgusa ülevaate kirjas ja pildis pronksõduri kohta, respect!

Ja täna...täna pühendasin ma oma sissekande Pet Shop Boysile. Njaa...never say never tõesti. Müüdud, mis müüdud, ma olen ikka nõrk naine:)