kolmapäev, mai 23, 2007

Pühendusega Sulle...




Tõeline sõprus on taim,mis aeglaselt kasvab! Ta peab läbi tegema katsumusi ja vastu pidama saatuselöökidele, enne kui on õigustatud kandma seda nimetust..





Eile hilisõhtul ärkasin halvast unenäost. Tundub nagu oleksin kuu aega elevanti järgi vedanud. Kohutavalt piinav on elada teadmatuses, hirmus millegi/kellegi kaotuse ees ja kahetseda, lihtsalt kahetseda nii paljut, suutmata justkui midagi muuta. Elu ikka õpetab ja pidevalt!
Täna kannan sootuks teistsugust emotsiooni, rahu on hinges, suunurgad kerkivad iseenesest ülesse ja teadmine, et oled mul jälle olemas on kullaväärtusega.
„Sa siis olid mu allikas ja jõud, millest ma varem teadlik ei olnud”- tsiteerides mulle suunatud sõnu kalli inimese poolt…Hing jääb kinni, süda jätab lööke vahele. Sul on õigus, tõepoolest võib olla nii habras sild inimeste vahel… Õnneks ma näen nüüd päikest! Ja sina ju ka!
Tuhat tänu, et olemas oled ja mulle viimasel viiel aastal pakkunud unustamatuid hetki. Kirjeldamatult kallis oled!

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Moraal: Kaks kõva kivi jahvatavad head jahu ainult ühes veskis ja ühiselt hingates..
Aitähh Sulle, et oled endiselt olemas, kallike!