Vastupandamatu nauding aastast 1979:)

Pean tunnistama, et järgneva loo kirjutamiseks lubadust anda oli kordi kergem, kui see enesepaljastus teoks teha. Kuna aga pean lugu kokkulepete kinnipidamisest ja lubaduste täitmisest, siis võtan oma südame saapasäärest välja ja asun ennast avalikustama. Vähesed on tegelikult need, kes väidavad end olevat. Selleks püüan olla nii objektiivne iseenda suhtes, kui oskan. Tuli pikk lugu, mis eile grand finaleni jõudis:)

Tookordset kirja lugedes mõistsin, et eks ma ikka üks salapärane plika olen, kes omi asju siin keskkonnas kiivalt enesele hoiab, isegi aimamata, et need võiks huvi pakkuda. Aga noh kui nii otse peale lennatakse ja ilusti palutakse, tuleb kuidagi reageerida ja tellimuslugu teha:) Kusjuures palganumbri, kaalu, südameprintsi nime ja meie you know tegevuse… avalikustamine oleks iseenesest palju lihtsam, sest need vastused on konkreetsed:) Aga loomulikult ei ole minu põhimõte siin blogimaailmas selliste asjadega lugejat „kurnata” seda enam, et see on maailm, mis kuulub vaid mulle või mida jagan vaid väärt inimesega.
See, et ma nüüd sõrme andsin, ei tähenda aga, et ma ka käe annan:) Arvan, et selline enesepaljastus leiab niisugusel kujul aset vaid korra, kõik muu on aimatav ridade vahelt ja sedagi vaid teadjale pilgule. Seega on minu bloginduse eesmärgiks ka tulevikus vaid niisama mõtete ja emotsioonide väljaelamine ja mõningate tegevuste/kogemuste jagamine. Endiselt meeldib mulle isiklikke asju pigem enda teada hoida ja nii ei soovigi ma reeta kohti, nimetada nimesid ega paljastada sündmusi, mis mu elus olulist rolli mängivad. Seda enam, et elu tähtsamad ja ilusamad sündmused, ei sünni ilutulestiku saatel, vaid sünnivad vaikuses. Ma ei taha kirjutada päevikut oma tegemistest ega avaldada oma salajasi mõtteid, soove ja unistusi. Ok aga vähem möla ja rohkem tegusid:)

Üldised märksõnad
· Olen avalik naisterahvas, ent mitte saadaval…:)
· Iseseisev ja samas lähedastest sõltuv. Nende arvamusest siis sõltuv aga lõpliku otsuse teen ise.
· Mölalõug, kuid vaid mingi hetkeni, sest kõigile kõike ei pea lobisema ja ka vaikida on tore, kuigi tavaliselt pole ka põhjust midagi varjata.
· Mõned peavad mind ehk ekstraverdiks - ilmselt kohatise aktiivsuse ja aegajalt ülevoolava energia pärast ning seltskonnalõviks olemise pärast. Ent sisimas olen ikka introvert - vajan enda laadimiseks üksindust või haruldaselt kalli inimese seltskonda ja laadimata teiste sekka eriti ei kipu.
· Esmamuljed minust on sageli lahterdatud kahte kasti, nagu elu on näidanud – mind on peetud veidi ülbeks ja teisalt väga soojaks ja sõbralikuks inimeseks, kes kiiresti kontakti leiab. See millist taktikat ma kasutan sõltub suuresti vastaspoolest.
· „Gerli on maailma siiraim naisterahvas” ütles mulle kunagi minu endine elukaaslane. Jah, tundsin ennast ära neid sõnu kuuldes. Olen siiras aga ärge seda ise kodus järgi tehke, sest see omadus võib vahel valusalt kätte maksta.
· Veel on mind iseloomustatud, kui üsna sotsiaalset tüüpi ja arvan, et ka neil sildi kleepijatel on omajagu õigus. Minu tutvusringkond on üsna lai ja mulle meeldib olla nii sündmuste keerises, kui ka kaadri taga protsesse suunata.
· Olen andjatüüp, vahel pisut altruistlik isegi aga selle erandiga, et loodan ka vastu saada ja kui ikka asi kajata jääb, siis annan alla ja tavaliselt uuesti ei ürita. Raskelt tuli õppetund, et on vaja õppida end säästma ja kõigiga ei pea olema alati lahke-vahel on inimesi, kes ei käi sama siirate mõtetega ringi ja aeg ajalt tuleb ka vaid oma egole mõelda.
· Ma pole lõpmatuseni kummivenitaja. Ka vaatamata tähtsatele otsustele, mis elus tehtud, on minu jaoks üks keerukamaid kunste mõningaid uksi sulgeda ja selga pöörata, et elu edasi läheks. Kui aga viimane piisk karikasse langeb (mis tavaliselt lambihetkel saabub), siis tegutsen teades, et millelegi selja pööramine on millelegi lubavamale näo pööramine:)
· Olen suhteliselt kõrgete nõudmistega, kuid ei nõua teistelt rohkem kui iseendalt! Kõige raskem on siis, kui ainus, mida tahta oskan, on see, et midagi tahaksin:) See on lausa talumatu - päriselt, aga mööda on needki ajad saanud. Täna tean täpselt mida tahan!
· Ma elan korra, mis tähendab seda, et ma ei kavatse väga suurt osa sellest kannatustele ja halisemisele kulutada. Kannatusekultus sakib sajaga, kannatussõltlased kah – nägemist! Ka tõtt sellistega kaua ei vaata, sest see emotsioon võib mind nakatada.
· Ilkuda ja nalja visata oskan üle keskmise hästi nii enda kui teiste kallal ja üle - ikka suurest armastusest... või siis nimelt õelusest, kui väga soovite:)
· Solvuja olen küll, aga vaid mingi piirini ja niisama kiiresti kui solvun, otsin ka lepitust. Pilt on, häält ei ole üritusi minuga korraldada ei tasu:)
· Mingi printsess herneteral ma pole, vaimustun lihtsatest asjadest ja kellegi käevangus niisama ilus olla ei plaani.
· Tööd ei karda ja küüsi mulda panna ka mitte:)
· Viimased 4 aastat olen ma eesmärgistaja. Mõtlen sihid ja suunad välja, panen kirja ja tegutsen! Kui kukun, tõusen ja vajadusel vaatan asjad kriitilise pilguga üle, sest tee õnnele on alati ümberehitamisel.
· Tagasihoidlikkust peetakse küll vooruseks aga tunnistan, et vahel see omadus varjub minu julguse ja pealehakkamise taha. Mis teha kui väike saatan õla peal sunnib ka sellises vanuses meeletusteks ja vahel on tunne nagu minust ei saakski kunagi „igavat” täiskasvanut”:)
· Mul on ka üks kuradima hea omadus – ma oskan andeks paluda, kaasa tunda ja imekiiresti leppida (aga seda vaid hetkeni, kuni see loomulik on, mitte keegi välja pressib). Ma ei uinu kunagi tülis-riius ja head ööd-musi on ka „must thing”
· Hindan kõrgelt otsustusvõimelisi ja tulevikku suunatud pilguga inimesi. Eriti esimest, sest endal jääb vahel vajaka seda va otsustusvõimet.
· Haigeid suhteid lõpmatuseni klaarida ei viitsi. Elu on liiga lühike selleks.
· Ma ei rõhu kvantiteedile, pigem ikka kvaliteedile ja seda igas mõttes ja ettevõtmises:)

Egoistlikud eesmärgid
Otsin hingerahu ja tasakaalu. Kui need leitud-saadud, kuulutan maailmale oma õnne, seni hoian madalat profiili. Aga stabiilsusega on antud eluhetkel veel nii ja naa... pigem vist ikka naa... :) Mul on oma pesa, töö mida armastan, inimesed kes päikest pillavad ja toetav pere selja taga. Tundub justkui täismäng eks? Samas on veel palju kätte võitmata, vallutamata ja saavutamata. Olen järjekindel neis asjus, mida saavutada tahan ja niisama lihtsalt alla ei anna ja pead norgu ei lase.
Vahel langetan pika segase seisu järel mõnele ootamatu otsuse, teinekord teen isegi kannapöördeid - nii mõnigi kord ratsionaliseerin seda arenguvajaduse või paratamatu arenguga, katsudes enda vastu ikka ausaks jääda. Seni on olnud õnn oma kannapöördeid ja otsuseid mitte kahetseda. Tahan niisama õnnelikult ka jätkata:)
Õnneks olen piisavalt positiivse mõtlemisega ja ei võta üldse sellist seisukohtagi, et jään ilma oma soovidest, loodan et tulevikuunistused täituvad õigel ajal iseenesest. Ma pean lihtsalt teadma, millisesse sadamasse ma teel olen, kui tahan tabada tuult, mis mind sinnapoole viiks.
Kõik, millest südamega kinni hoian, on olnud väljakutse ja tasunud vaeva, higi, verd ja pisaraid. Kõik mis lihtsalt tulnud, läheb ka kiiresti.

Maailmapilt ja põhimõtted
Oma maailmapildi panen kokku erinevaist paigust korjatud kildudest - ma kogun tarkade inimeste mõtteid, erinevaid maid kuhu reisida, teiste kogemusi, teiste ja enda vigu millest õppida. Kogemused ongi need mis meid elus rikastavad ja arendavad. Olgu need siis positiivsed või negatiivsed.
On vähe teooriaid mida ma tunnistan või usku vms mida täiega omaks võtan aga need vähesed on need, mida kõrgelt hindan ja mille järgi elada püüan. Põhimõtteid on mul sellegipoolest mitmeid, ilma nendeta ei saagi – üks olulisim neist „what goes around comes around” ehk ma püüan teha teistele vaid neid asju, mis ma tahan, et mulle tehakse. Nii üritangi vaid head külvata:) Tahad head, saad aga vahel ka vastu pead.
Üritan ka aina enam praktiseerida „enne mõtle, siis ütle!” head tava. Kogu minu täiuslikkuse juures leian end siiski vahel ka tehtud-mõeldud juhtnööride järgi tegutsemast:)
Pole halba, ilma heata. Elukogemus on sundinud ka kõige halvemast olukorrast pea püsti väljuma ja otsima (kasvõi hiljem) positiivsust ja lausele tagamõtet.

"Been there, done that "
Nähtud on nii mõndagi, mõeldud mitmeti ja kogetud paljut. Samas on kindlasti ka üsna palju kogemata, nägemata ja tegemata.
Selleks aga, et elu rutiinseks ei muutuks tuleb leida huvitavaid ja uusi võimalusi päikese väljavõlumiseks. Fantaasia elav, nii et üldise igavuse käes ma tavaliselt ei ole. Ma ei karda rutiini, mul pole hirme selle ees, sest iga päev ja olukord on uus ja värviline maailm pakub nii palju võimalusi rutiinist eemalehoidmiseks.
Kui igavus ligi kipub, toitun kas kultuurist, raamatutest, sõpradest või naudin üksindust ja dialooge kõige targemaga:)

Täiusliku naise miinused
Vanust on juba omajagu ja ehk mõistustki, kuid siiski oskan ka vigu teha. Inimene kes ei tee vigu, ei tee üldse midagi on mu tagasihoidlik vabandus:)
Ma olen vahetevahel üsna osav targutaja, kes julgeb oma arvamust avaldada ka teemades, mida vaid kõrvalt näinud - näiteks abieluraskustes paarid, lastekasvatuse teemad, jne. Võiksin ehk nii mõnigi kord suu kinni hoida aga miskipärast tullakse mu arvamust küsima ja nii ma siis targutangi. Nii, et teooria pool nii mõneski ise kogemata teemas on mul aeg ajalt kõrgelt arenenud. Hea on aga see, et olen suutnud vahel karile sõitnud projekte aidata:)
Katsun iga päevaga aina enam vabaneda eelarvamustest (ka kõige vähem teadusliku kohta) ning arendada ja usaldada oma tunnetust ja vaistu. Õnneks on naiselik instinkt mind vaid mõni üksik kord alt vedanud, samas sellel liugu lasta ma ei taha.
Olen pedant (mõne koha pealt) :) Mulle meeldib, kui käärid on seal, kus nad käivad, arved on õigel ajal makstud, jalanõud on esikus korrapäraselt, laud söögiks ilusti kaetud jne.
Õpin iga sekundiga tolerantsust ja usaldust maailma ja inimeste vastu. Mõlemad on parajad väljakutsed, sest olen elus korduvalt lüüa saanud, et kõiki ja kõike lahkelt usaldada.
Andestan aga tihti ei unusta.

Valged printsid hobustel
Ma tunnistan ausalt, et ma pole siiani päris hästi aru saanud, mis loomad mehed on ja kuidas neid süüa:) Põhjuseid selliseks uudishimuks on mitmeid - eks ma olen haiget saanud-mis seal salata, haiget ka teinud.

Selge see, et püüdes kuldkala, võib ka rämpskala võrku jääda:) Nii, et luukered kapis ja pauk luuavarrest on omal nahal järgi proovitud:) Samas kõik, mis ei tapa pidavat ju tugevaks tegema ja ma hetkel ikka püsin suht kindlalt kahe jalaga maas ja ei lase ennast igal tuuleiilil kõigutada. Ju siis nii peabki olema, et inimene võitleb üks hetk kõiksuguste raskustega selleks, et hiljem käsikäes vikerkaarel jalutada ja tassikest teed nautida. Ma arvan, et läbi erinevate kogemuste suudame lõpuks teha heal ja halval vahet. Pean ütlema ausalt, et ma ei ole kunagi seda ainust ja õiget otsinud, pigem seda, kes suudab minus aina enam ja enam koosolemise tahet tekitada.

Hindan meestes teisi parameetreid, kui raha, võim, kiired autod, lakutud soengud ja kirjud kostüümid. Eelistan mehelikkust ja see võib avalduda nii välimuses, kui teguviisis. Ma ei otsi kunagi blondi või brünetti, pikka või lühikest, musklis või kondiklibu, paksu või peenikest, küll aga testin ajumahtu. Eelnev jutt ei tähenda aga seda, et välised parameetrid väheolulised on või eluga mittehakkamasaavad mehed pikemas perspektiivis mu tähelepanu pälvivad. Vaimne ja füüsiline sobivus määravad paljut. "Tervik" on siiski lõppkokkuvõttes see, mis lähedasemate suhete võimalikkuse aluseks saab ning tekitab keemia või jätab selle tekitamata. Viimane on vaid vundament, millele oleks võimalik midagi ehitada.
Võin küll jätta üsna vabameelse suhtleja mulje, kes ei ütle ära heast flirdist ja komplimentidest ning kes meeste seltskonnas ennast aega ajalt isegi mugavamalt tunneb, ent eriti libe kala ma ei ole ja vaid väheseid lasen enda hinge piiluma. Teatud salapära ja mänguilu on mind alati rohkem köitnud, kui see mis hõbekandikul ette laotakse…:) Kuid kui juba need eeltingimused on täidetud, siis võimalus skoorida on täitsa reaalne:) Samas liiga huvitavad inimesed on ka liialt koormavad, ülemäära salapäratsemine ja lõpmatuseni esinemine on tüütud. Ise püüan ka ikka pigem positiivselt lihtne (st mitte lauslabane), loomulik ja mõistetav olla, aga eks ta keerukas ole:)
Pole siis üllatus, et sõnakombinatsiooni „väärt mees” kuuleb minu suust üsna harva, mis aga ei tähenda seda, et muidu toredaid meesolevusi ringi ei liigu:) Selliseid ülistavaid sildikesi kleebin külge vaid haruldastele meestele, kes ka tõesti väärivad iga tähte sellest kombinatsioonist. Kes teab, see teab ja võib soovi korral kõrvade peal kõndida:)
Mhmm, mis siis veel? Olen mõnes asjas ikka lausa jäikki, esineb siiski ka muutlikkust aga hellikute, eneseimetlejate, kompleksides vaevlevate, solvujate, egoistide ja peenutsejate meestega on mul üsna raske (naistele on osad neist iseloomujoontest omasemad ehk üks koht kus naisperel on ka rohkem lubatud, kui meesperel). Samuti ei lähene ma varandusega või meheuhkuse ja kogemustepagasiga hooplevale mehele või sellisele, kes on kõike ja kõiki harjunud saama. Kukepükstes mehe pärast, kes särgi ja veel hullem ka kampsuni on püksi toppinud ja siis mind võluma kavatseb tulla, muudan kasvõi orientatsiooni kui vaja:) Way to far minu vaateväljast:)
Hellad, hoolivad, enda kõrval naist märkavad musi-kalli tüüpi mehed on minuga ühes paadis:) Sellisega võin sõuda kasvõi maailma lõppu aere käest andmata:)

Armastus ja vihkamine käivad käsikäes
Ma olen võhik reaalainetes ja tehniline torkimine mulle ei istu. Ma ei seedi porilompe, naate, kahepalgelisi inimesi, trollibusse, excelit, kaalikat, saksa ja vene keelt, manipuleerimist, tuvisid, joodikuid, lumepallisuppi, lauslollust. Kardan hiiri, kõrgust ja sügavust. Egoism = a natural feeling, kuid ka siin vindi ülekeerajad, kes ei märka, hooli ega pea teistest praktiliselt üldse ehk siis maailm ja mina tüübid on minu jaoks out. Ja seda nii kodus, tööl, puhkehetkel, poes, pargis, voodis, liikluses jne.
Ma armastan üllatusi, kauneid kunste, inglise keelt, koorelikööri komme, loodust, muusikat, külalisi, toalilli, söögitegemist, magusat, kaisus olemist, reisimist, lapsi ja nendega tegelemist, muru niitmist, pingviine, luuletusi, tulpe, mannakreemi, kaktuseid ja orhideesid, maasikaid ja virsikuid, piibelehti, üritusturundust, maasika margariitat, pügatud hekki, Forrest Gump filmi, BMW roolis olemist, seenel käimist, merd, metsa, päikest ja kuud. Neid asju mis mu tähelepanu pälvivad on muidugi veel palju, selles mõttes on minuga lihtne:)
Mulle ei meeldi, kui keegi mu elus domineerib, kuid ise ma aeg ajalt libastun sel teel. Ilmselgelt vabandan ma end siinkohal välja põhimõttega, et olen iseseisev ja harjunud asjadega ise hakkama saama. Samuti ei ole vaja pidevalt õpetada ja targutada, kui ma millestki aru ei saa. Kui nõu tahan küsida, siis olen julge plika:)
Linnast välja tahan küll – mees (või naine), kes mind loodusesse kutsub, ei saa peaaegu kunagi eitavat vastust.

Ahvatlused ja saavutused
Põnevat on ikka nii kole palju, et raske on olla milleski järjepidev:) Nii ma siis olengi oma pika elik lühikese elu jooksul laulnud Ellerheinas, õppinud klaverit, võtnud kitarrikursuseid, tegelenud peotantsu ja erinevate spordialadega, õppinud juurat ja turundust, käinud sisekujunduse kursustel, õppinud iseseisvalt rootsi keelt, laulnud Kaarli kirikus ja Estonia kontserdisaalis solisti, ületanud ekvaatorijoone, kogenud armastust.
Jätkan kindlasti kitarriõpingutega ja hakkan piiluma fotograafia maailma:) Lisaks armastan, armastan ja armastan:)

Üks kolmest S-ist ehk sport
Mulle meeldivad spordialad, mida saab harrastada looduses ja kahekesi. Ei, mitte SELLEST ma ei tahtnud hetkel rääkida, kuigi ka see „sport” mahub top 3 sisse esimesele kohale:) Ma pidasin silmas siiski hetkel rattasõitu, tennist, ujumist, rannavõrkpalli, möödamaad suusatamist. Tubastest üritustest meeldivad veel jooga ja ülal nimetatud tegevused, mida saab talvehooajal teha ruumis:) Jõusaali ei lähe. Popi ala rulluisutamisega VEEL ei tegele ja ei luba ka midagi. Jube kõrge on nende rataste peal olla:) Aeroobikaga on ka pahasti nii, et tüüpilist aeroobikakuningannat minust oodata ei tasu, käin oma tantsupisikut välja elamas klubi ööelus diskokera valguses.

Suhetest teistega
Kahe inimese koostöö st selle sisu ja vormi panevad paika partnerid üheskoos. Mõnega saad jutule, teisega ei saa või tekib selline poolkõva suhtlemine ja on olukordi, kus lihtsalt ei tahagi miskit:( Olen ikka iseotsustaja ja selles mõttes additude’iga, kes ei lase ennast igal sümpaatsel tüübil ka kõige parema tahtmise ja imevahenditega meelitada.
Mul ei ole ega ilmselt saagi olema iidoleid, selle eest on mul aga südamesõpru, sõpru ja tuttavaid. Ma lahterdan neid püüdlikult. Mõned neist on väga väärtuslikud, kellede kohta julgeks öelda, et meid seob tingimusteta sõprus. Naistega saan hästi läbi, meestega veel paremini:)

Ma nüüd ei tea kas see romaanimõõtmetes tekst oli see, mida minult oodati aga ma püüdsin anda endast parima ja see oli kindlasti kõige keerulisem peatükk mu jaoks. Kuna see jutt siin on veninud nii pikaks, siis teeme nii, et maailmas ringi rändamisest, lapsepõlvest ja veel teistest lahtistest otsadest kirjutan kunagi eraldi:)
Mhmm aga valmis ta saigi „Gerli vol 1” ja päris uhke tunne on:) Üldiselt on juba mõnda aeg üsna lahe olla nii, et vaatame mis saab edasi. Resümeena kõlaks lause lähedaste arvates olen suht tore ja võõrastele ilmselt mittemidagiütlev päris sobilikult nii, et kokkuvõttes: ei kurda:)