Kallis Jõulumees,

Kuna sinu tulek hakkab jõudma kriitiliselt lähedale, otsustasin optimeerida riski osade kinkide kaotuse suhtes ja kõik ise ausalt ja keerutamata üles tunnistada:)

Olen nimelt teinud sellel suhteliselt segasel aastal suhteliselt segaseid asju. Ka neid, mida meenutades erilist uhkust hinges ei tunne. Mida? Näiteks astunud varvastele, millele ehk poleks pidanud, norinud tüli alateadvusega, tõmmanud oma elu teise sigari, lahjendanud adrenaliini alkoholiga, puutunud kokku kadedusest sisisevate inimeste poolt räägitavate juttude lõputu nimekirjaga, öelnud lähedasele inimesel s… , pettunud nii endas kui teistes, kakelnud (ja mitte andestanud) joomahulluse raudses haardes viskleva inimesega, nutnud märjaks üsna mitu patja ja ühe suure ja tugeva mehe õla, kaotanud suures töömeeleolus võime mõista nädalapäevade vaheldumise loogikat, näidanud üles vaid mõõdukat vaimustust, kui oleks võinud rohkem, kaotanud hetkeks iseend ja positiivse enesehinnangu, nõudnud teistelt sama palju, kui endalt, pahandades sellega mugavustsoonis liueldes dekaade mööda saatvaid inimesi, avastanud lähemal vaatlusel, et kõik ei olegi kuld, mis hiilgab, vaid mingi osa on ka petukaup.

Siiski nautinud ka südamest armastuse keelt, sõpruse lähedust, perekonna toetust, joobunud õnnetundest, keerutanud elulaval parimaid tantsusamme, saanud tuttavaks piiritult laheda inimesega, avastanud endas uue ja erilise oskuse, pühendunud ja nautinud seda tegevust, saanud osa maailmavallutusest, leidnud enda jaoks uue ja erilise huviobjekti jne. Kokkuvõtvalt olnud suurepärane pilvede, päikesekiirte ja vihmapiiskade kokkulugeja, ületamatu sealjuures:)

Aga ma ei kahetse midagi! Peaaegu mitte kui midagi.

See kõik on külvanud mu kogemustepõllule palju uusi võrseid ning ma olen karmis elu olelusvõitluses ellu jäänud ja veel tugevamaks saanud ning kes selles mängus ellu jääb, ju istub teatavasti õhtusöögil Vana-Jumala paremal käel.

Mida ma siis sinult veel ootan kallis jõuluvana? Ei, ei ma ei taha tassikest imejooki, mis mind maailma kauneimaks, paremaks ja targemaks muudab, Paris Hiltoni taskukoera, naaritsakasukat või briljantidest siravat sõrmust, eeslit, kes mu arveid kinni maksab, ilusaid valesid rääkivaid mehi, töövaba elu või hästi palju kingi nagu Carriel „Seksis ja linnas“ on.

Minu soovid on palju suuremad, raskemini kättesaadavad ning nõudlikumale maitsele suunatud. Ma soovin väga-väga leida su kingikotist hingerahu ja tasakaalu ning rohkem naeratust, siirust ja headust pakkuvaid inimesi. Ja veel… neid südamega kuulavaid ja asjajuures olevaid inimesi, kellede nõudmised ei ületa nende enda poolt pakutavat panust ja kellede meelest just siiruses ja lihtsuses peitubki võlu:)

On see tõesti liiga palju soovitud kallis punase mütsiga mees? :) Kui ei, siis suur tänu Sulle juba ette!

väikene Gerli :)