Kodumaa:)

Kas teate riiki kus on:

ilvesed presidendid, jänesed ministrid, nugised riigikogus, kõutsid sõjaväes, põdrad kirikus, hundid juhivad laevu, vähid ootavad sadamas, karud peavad kasiinosid, rebased korraldavad kontserte, luiged annavad ajalehti välja, kitsed maalivad, mutid kirjutavad raamatuid, hiired ja hirved luuletavad... ja kõigist teistest 10 korda kuulsam loom on kass?

Mitte midagi poleks nagu muutunud…

….aga tegelikult on. Ja üsna palju – töö, kallim, mõtlemine, suhtumine, hoiakud, kogemused, silmaring jne. Aga siiski kui olen koos oma maailmaparimate kunagiste kolleegidega, oleks aeg justkui seisma jäänud.

See muidugi ei tähenda seda, et juhtiv kommunikatsioonifirma oleks nende vahepealsete aastatega paigale jäänud, vastupidi. Lihtsalt minu südames on nendega koos olles kõik kuidagi liiga mugav ja lihtne, mis lubab arvata, et „mitte midagi poleks nagu muutunud“.

Selle kinnistamiseks piisas vaid reedesel teatrifestivalil neile kunagistele silmapaaridele otsa vaadata ja juba ma tundsingi seda jälle.

Selline on minu jaoks mõiste EMT.

DeJa Vu

Suvi hakkab saabuma ja ma näen ühte konkreetset valgust tunneli lõpus - seda sooja, kutsuvat sära, mis teiselpool pimedust esialgu väikse valge punktina paistis ja nüüd järsku...

See mõte on mulle meeldinud aastaid. A-a-s-t-a-i-d. Ja kui juba üks aasta on pikk aeg, siis kujutage ette nt kümmet aastat. Vähemalt umbes täpselt niikaua olen ma selle mõttega flirtinud. Nüüd teeb seda ka minu südame teine pool. Kuna meie maitse ja arusaam liigub päev päevalt kooselades aina ühtsemaks, siis on kogu see eesootav protsess (mis ilmselt ka peavalu toob) siiski pigem loominguline, inspireeriv ja unistus meie mõlema jaoks.

Kuradima lahe ikka, et asjad hakkavad vaikselt liikuma tagasi suunas, milles olen elanud ja olnud oma lapsepõlves ja sinna, kus on olnud seni parim elukekskond.

Tundub, et hakkab lõpuks koitma! :)

Kevad

See kevad on kohe kuidagi eriliselt ilusate mõtete, sõnade ja tegudega ning koosneb ühteaegu hellusest, turvalisusest ja armastusest...

Padi ja pehme voodi, kus te olete?

Täna on täpselt selline päev, et ma võiksin rahulikult püstijalu
magama jääda kusjuures veel nii, et ma ise ei paneks seda

tähelegi:)

Palun raputage meid üles siis, kui asi väga piinlikuks kipub, sest see teine tegelane mu kõrval siin on täpselt samas konditsioonis.

Nii, et väide "armastuses saab alati kaaslase peale loota" meie puhul täna ei kehti;)

Happy Easter 2010

Meie selleaastased lihavõttepühad nägid pildis välja sellised nagu allpool näha, maitsesid isetehtud imemaitsva pasha järgi ning lõhnas segunesid isetehtud leib ja kevadised lilled.

Samas ei saaks öelda, et meeldivate pühademeeleolu sekka ka teravaid elamusi ei juhtunud. Mina tunnistan valehäbita, et olen maailma suurim argpüks ja ainuüksi pärast vihma tee peal värskeid karu jälgi nähes, panen pildi tasku. Seda enam, et ma ei ole varem kuulnud, et keegi Võsu kandis kunagi karu oleks kohanud. Noh õnneks ei kohanud meiegi aga mul on hea fantaasia ja hirmul suured silmad, mis märkasid karu jälgi metsa ääres külavaheteel jalutades.

Sulame

Talv on meid nüüd maha jätnud, lumi asendunud vihmaga ja kõik need lumehunnikud kahanevad.
Aga nagu eestlasele kombeks, vingub ta alati – kui lund talvel pole, on jama, kui lumevaip maad katab, on jälle pahasti. Vaatamata tõsiasjale, et ainukese eestlasena suutis Eestimaa jäistel tänavatel kordagi kukkumata püsti jääda Jelena Glebova, oli see talv minu meelest just vahva ja mina küll nautisin täiega.
Üleeelmisel nädal tuli aga tõesti ka mul lõpuks kopp ette sellest suurest lumest. Nüüd siis ootamegi hinge kinni hoides, et mätas roheliseks läheks ja juba Võsule saaks. Kes tahab osaleda ennustusvõistlusel „Millal minu istutatud 100 tulbi- ja nartsissisibulat lõpuks õide puhkevad?“ Ma ise loodan, et ehk taasiseseisvuspäeval on ikka üht-teist vaasi pista:)

Väike meenutus vaatepiltidest mida ei näe just igal aastal.

Soome





Saaremaa
Koduaken

Võsu

Kevad ei ole enam kaugel...

... aasad juba kitsesid täis:)

1 hetk

Veel 20 tundi pingutamist, närvitsemist, miljoneid telefonikõnesid, sadu meilivahetusi, peata olekuid ja koduses keskkonnas pilt on aga häält mitte situatsioone:)

Ja siis 5 tundi PIDU, aasta ühte tähtsündmust. Peale mida võtan jälle kontsakingad jalast, istun trepile ja tunnen kuidas kõik laguneb jälle koost, et ehk aasta pärast uuesti kokku saada. Olen õnnelik ja väsinud.

Jäävad mälestused, väsimus, kiidusõnad (loodetavasti ka seekord:)), aftekal rakku tantsitud jalad ja tunne, et midagi suurt on ära tehtud.

See teistmoodi päev

Tänud kõigile, kes eile vanust meelde tuletasid ja ilusaid soove edasi andsid:)
Neid oli nii palju, üks ilusam kui teine. Siiras aitäh!

Ma ei saa ega hakka vist kunagi aru saama ...

… naistest, kes loodavad leida maamunalt rikka eesli, kes nende arved kinni maksab ja elada selle ajani olematutest abivahenditest, selle asemel, et võtta jalad tagumiku alt välja ja ise teenima hakata

… inimestest, kellede otsustusvõimetus teeb haiget nii neile, kui lähedastele aga kes endiselt peavad seda vist oma „parimaks“ küljeks

... inimestest, kes ka viimases hädas peavad õigeks pirtsutada pakutud töökoha peale, eeldades et raha haiseb ja ego langeb

… vanematest, kes magavad koos lastega ühes voodis a la kuni viimaste 10-ne aastaseks saamiseni

… kuidas laevad mere peal püsivad ja lennukid õhus, vaatamata sellele, et füüsika mul kooli ajal 4-5 vahel oli

… inimestest, kes oma lapsi ei tunnista, omaks ei võta või neist ei hooli

… neist, kes teise silmas näevad pindu aga oma silmas palki mitte

… kuidas inimesed nõustuvad olema paarisuhtes, kus puudub kommunikatsioon, lähedus, seks ja kokkuhoidmine

… soomlastest, kes kõvasti ja valesti laeval karaoket laulavad ja enda arvates superstaari tiitlit vääriksid

… inimestest, kes võtavad vastu väljakutse olla keegi, kes nad olla ei suuda

… neist kellede jaoks on termin SIIRAS midagi uut või sootuks vanamoeline fraas

… ja mis seal salata, ka endiselt on minu jaoks arusaamatu kuidas moos kommi sisse saab ja laevuke pudelisse

Soovitan soojalt

Maitseid on muidugi erinevaid aga kes loodusfilme armastavad või kes seda kunagi varem teinud ei ole, võivad nüüd ilmselt oma südame sellele valdkonnala vabatahtlikult hõbekandikul kinkida.
Seda muidugi juhul, kui te juhtute vaatama ETV pealt laupäeviti (kordus pühapäeval) doksarja Lõunameri, mis meid küll juba mitmendat nädalavahetust järjest haudvaikuses teleri ette naelutab.

Vaikse ookeani ja ekvaatorijoone läheduses asuvad mitmed looduslikud aarded, saared mis on inimkätest suures osas puutumatud ja millede sekkumatu võlu on juba ainuüksi lennukilt filmides imelise vaatega. Milline loodus, millised värvid, milline kaameratöö ja operaatori meisterlikkus. Kõik on paigas, alates taustamuusikast ja lõpetades vahetekstidega. Uskumatu ja põnev loodus maa peal ja vee all Hawaist Fijini, Uus-Meremaast Saalomini saarteni. Sinna sekka troopilised asustamata saared ja veealune maailm koos nende asukatega. Elu nendel saartel meenutab lõputuid mesinädalaid.

Kokku on osasid 6 ja seni eetris olnud juba 4 tk. Eelmise nädalavahetuse reisi tõttu jäi meil 3 osa küll vaatamata aga 1, 2 ja 4-s on küll olnud vaatamist väärt ja silmaringilaiendav. Kas te näiteks teate, et kusagil elavad minu lemmikud – pingviinipojad, kelle suurimaks ohuks on krabid või seda, et üks haruldane kanaliik on niivõrd laisk (loe: kaval ja tark) muneja, et kasutab vulkaanilise maapinna soojust oma munade haudumiseks. Kui aeg küps, kaevab oma tibupojad liiva alt välja:)

Ühesõnaga soovitan soojalt see tunnike oma kalendrisse broneerida.

??

Ma ei saa aru kuhu aeg kaob. Ausalt noh! :)

Kakerdaja rabas kakerdamas

Pildid kõlpsis Urmas

Andmise ja saamise aasta

Nagu juba mulle tavaks on saanud, olen pea igal blogiaastal teinud kokkuvõtteid lõppenud aasta kohta. Et traditsioon jätkuks, tuleb ka seekord lippu kõrgel hoida ja tagasi vaadata. Ikka selleks, et tulevikusihid veelgi paremini välja joonistuksid ja läbi võrdlusmomentide paremaid jahimaid hinnata ja hoida oskaksin.

Peamised märksõnad ja emotsioonid:
* armastus
* hoolivus
* huumor ja naer
* üksteisega arvestamine ja kokkuhoidmine
* lähedus
* ilusad sõnad
* veel kaunimad teod
* megasuper Euroopa ringreis
* palju teatrikülastusi
* hüvasti Elion, tere uued väljakutsed
* gurmaansed naudingud
* ja veel palju asju, mida teie teadma ei pea:)

Lahkunud aasta versus sellele eelnenud aastad on minu nimekirjast märkamatult kustutanud sellised märksõnad, nagu pettumus, viha, mõistmatus jne. Kindlasti mitte lõplikult, sest miskid asjad jäävad paratamatult hinge kriipima ja aegajalt viskab elu ette ka uusi tumedaid varjundeid aga siiski...Suures plaanis ja üldpildis ma oma elu kirjeldamiseks nendele kohta ei leia. Kas see tuleneb sellest, et maailm minu ümber nüüd ilusam, parem või turvalisem on? Ehk on ka kogu minevikujamps mind muutnud tolerantsemaks, olen ma praegu parem inimene? Äkki on hoopis asi lihtsas märksõnas ARMASTUS, mida mu elus on nüüd topeltrohkem? Mine võta kinni, igatahes on sellise tulemuse üle nii hea meel.

Samas konstateerin ka fakti, et ma ei mäleta, et oleksin ühelgi varasemal aastal olnud nii põdura tervisega. Kohe näha, et käin juba neljakümnendaid:) Üks lähedane inimene arvas, ka siin põhjust teadvat - viimaste aastate läbielatu, koorem mida endaga kandsin ja mis selle taandudes, alles hiljem endast märku andma hakkas. Inimene ei jaksa ju kogu aeg tugev olla. Ehk siis teisisõnu pingelangus, mis tavaliselt kõik hädad esile manab. Tal võib õigus olla.

Avastused:
* Vahel on vaja vaid kellegi tugevama käepaitust ja pealehakkamist, et tunda uut rõõmu asjadest ja kohtadest, mis mul juba olemas olid, kuid mille osas ma üksi olles käegalöömise tundeis siplesin
* ka maailmatoreda töise etapi lõpp võib vallandada ootamatu vabadustunde, julge mõtlemise ning uute ideede pakatamise
* ma ei teadnud, et tegelikult on siin samas nurga taga nii palju neid, kes minusse usuvad ja kellel jagub positiivseid emotsioone. Siiralt südamest.
* vabanesin lõplikult noast seljapiirkonnas. Uhkelt ja püstipäi.

Rõõm & rahulolu:
Mõlemad on mu elus nüüd lõpuks koha leidnud:)

Õppetunnid:
* Nii lihtne on kaotada iseennast ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomuliste tegemiste ohvriks tuua
* Kas püüelda oma unistuste poole või täita teiste omi? Tõeliselt elavana tunned end vaid oma unistuste suunas liikudes.
* Ma ei suuda mängida kedagi, kes ma ei saa ega soovi olla ning loobuda oma tõekspidamistest „olla ja jääda siiraks“ kellelegi minu jaoks suvalisele meeldimise eesmärgil. See sünnitab minus vastuolu ja hukutab usalduse. Kui pole viimast, pole aga mu armsad sõbrad midagi.

Väljateenitud auhinnad-diplomid:
Tegelikult anti sel aastal mulle väga palju tiitleid, millede sisu ja mõtte ma enda teada hoian. Mõned asjad on lihtsalt nii ilusad, et ei raatsi jagada:)

Hetkeolukord:
* magan tasa aastate kaupa magamata jäänud unetunde veel niikaua kuni saab
* tunnen rõõmu ja naudinguid igapäevaelust
* armastan ja olen armastatud
* mu enesehinnanguga on kõik üle keskmise hästi

Tulevik:
„Sa ei saa mida sa tahad, kuni Sa ei tea mida Sa tahad.“ Mina aga tean nüüd üsna täpselt. Hetkel veel kõva häälega kõigiga ei jaga, vaid sosistan kõige kallimaga. Küll aga varsti, õige-varsti:)

IMELIST UUT MU SÕBRAD JA PRÄÄNIKUD!

Reede;)

Meie pere tavaline reede õhtu...

Hea...

Ma ei tahaks olla mitte kusagil mujal, mitte kellegi teisega.
Siin on lihtsalt meil nii hea... Järjekordselt!

Kohaneme

Oleme tagasi külmas reaalsuses aga õnnelikud, puhanud ja ...ÜLIRAHUL.
Reisist pikemalt kirjutan siis, kui kohalikku ellu end sisse söönud olen. Praegu kõnnime küll veel nagu kaks kuutõbist karges õhus, selle asemel, et Vahemere laintes hullata:)

P U H K U S

Eelviimasel töisel päeval haaras kell 15:41 mind oma sooja embusesse eufoorialaine, kui adusin, et nüüd tõepoolest algabki puhkus. Puhkus, mille sisustab reis, mida oleme planeerinud juba kevadest ja milleni oleme lugenud tunde viimastel nädalatel. Ikka selleks, et veel rohkem koos olla ja peaaegu 6 nädalat mõnusaid importelamusi nautida:)

Ma ei kurda ka kohaliku suve üle, mis eile meilt minema kolis:) Oli teine sootuks teistsugune, kui viimastel aastatel, sest olla ja nautida kõike koos, on ikka topeltrõõmsam:) Saime siis ka käputäie puhata ja töiste tegemiste ajal või selle vahepeal väga palju teineteise seltsi ja suve nautida aga (peaaegu) unustada kohustused ning spontaanselt olla seal, kus parasjagu lahe tundub, teha neid asju, mis täpselt sel hetkel meeltmööda on ja nautida erinevaid kultuure ja loomulikult ka nende kultuuride poolt pakutavate köökide maitseelamusi, on ikka sootuks miski muu. Ja seda viimast muidugi eriti veel sellepärast, et ma ju pole mingi niisama mutt, ma ikka reisin oma isikliku kokaga:)

No vot ja nüüd me siis lähemegi seda sooja suve otsima ja teie olge siis senikaua tupsununnud ja hoidke end kõrvaninakurguhaiguste eest!