kolmapäev, november 19, 2008

Minu tähestik



A – ARMASTUS – Käed liibuvad kätele, silmad viivituvad silmil – nii algab südamete lugu. Armastus ei ole ainult suudlused ja naer, õnn ja rahulolu, usaldus ja tahtmine, puudutused ja pilgud, alastiolek ja ühendumine, teineteisele pühendumine. Armastus on ka see, kui tunned valu ja valad pisaraid, kui tema eest palud, kui andestad, kuid vaatamata kõigele oled kindel, et temaga koos olles, oled ka ise parem ja terviklik.

B – BLOGI – olen siin keskkonnas tegutsenud varsti juba kaks aastat. Võtsin hoogu umbes aasta, sest teadsin, et moe või veel hullem kellegi pärast ma kirjutama ei hakka, no ja vabandage väga aga aastas kolme sissekandega blogid on ka naeruväärne nähtus:) Tänaseks on mul selle üle hea meel, et ikka rohkem kui kolm mõtet tuli ning need pole jäänud üksindusse ja leiavad tagasisidet. Loen vahetevahel ka asju minevikust. Lihtsalt selleks, et näha kas ja kui palju on mõtted ja põhimõtted muutunud. Väike progress mõtetes ikka täitsa olemas, põhimõtteid aga naljalt teisele rajale ei suuna:) Mõnes mõttes on see siin ju eneseületus - avaldada suuremale publikule oma isiklikke mõtteid ja kiskuda end alasti ka nende ees, keda elus kohanud pole ja keda elus ka kohata ei soovi. Lõppu sel lool aga ka ei näe, sest nüüdseks on saanud sellest juba üks üsna oluline osa mu elust.

C – CD - autos, toas, tööl, puhkehetkel jne– muusikata lihtsalt ei saa. So DJ play this song all night long:)

D – DELFIINID – minu esmane sümpaatia jääb juba aastate taha, kuid päris sõbraks sain nendega meie reisil. Need vaalaliste seltsi kõige liigirikkama rühma esindajad on ikka geniaalselt targad ja nutikad tegelased, kellest õhkub kirjeldamatut headust.

E – EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS ehk tundetarkus, mida õpin nii teistelt, kui endalt ja pidevalt. Vaatamata praktikale libastun ja kukun vahetevahel.

F – FOTOGRAAFIA –mulle meeldib käia fotonäitustel ja pildistada – püüda hetki ja inimesi. Jõuluks kingin endale kobeda fotoka ja 2009 aastal astun fotokooli (mitte aga kellegi varvastele). PUNKT!

G – minu nime esitäht. Alati pean seda seletama, et olen G-ga ja nime lõpus i. Ühel koolitusel pidi igaüks leidma oma eesnime tähele vastava lisanime,omadussõna vms (no a la Ville vallatu), siis mulle meenusid vaid kolm G-tähega sõna – gloobus, günekoloog ja geniaalne:) Loomulikult lisasin ma oma nimesildile siis sõna GENIAALNE. Nii saingi endale tükiks ajaks hüüdnimeks Geniaalne Gerli:) Ja seda ma ju kahtlemata olen ka:)

H – HÄSTI – Kui minult küsitakse kuidas mul läheb, siis vastan ma tavaliselt „Hästi!“. Isegi vahel siis, kui hing karjub sees ja tahaks öelda peatage maailm, ma tahan maha. Aga mulle meeldib mõelda ka rasketel hetkedel, et asjad hakkavad olema hästi ja tavaliselt nii ka on. Tõenäosusteooria.

I – ISATA KASVANUD LAPSED– Ka igapäevaselt isata kasvanud lastest võivad saada normaalsed inimesed! Tõestatud:)


J - JULGUS – julgus olla mina ise oma tõelise loomuse otsinguil, näidata välja oma tugevusi ja nõrkusi. Kõige raskem on siis, kui ei suuda end näha kellenagi. Selleks, et avastada oma tõeline loomus, tuleb egomeel puhastada väärarusaamadest ja mineviku mõjutustest. See on vahel paganama keeruline.
K – KALLISTAMINE – asendamatu tegevus minu igapäevaelus. Kallistuses on miski imeline jõud, mis loob mõnusa meeleolu ja paneb tundma turvaliselt. Ma ei kujutaks ette, et ma kohtun oma lähedastega või niisama toredate tegelastega ning tervitan või lahkun neid embamata. Lihtsalt „tsau“ või „tere“ öelda lähedasele ei ole minu stiil. Kui nii juhtub, siis on vastaspoolel põhjust võtta seda kui hädasignaali ja mõelda, mis on valesti läinud.

L – LAPSED – nii siirad, nii kavalad, nii targad, nii rumalad, nii targutavad, nii silmakirjalikud, nii lahked, nii kadedad, nii sõbralikud, nii julmad, nii otsekohesed, nii… Ma armastan neid väga ja saan nendega üle keskmise hästi hakkama. Topeltkogustes naudin neid, kes pole ärahellitatud ja teavad, et vanemad on need, kelle sõna maksab.

M – MERI, METS, MUUSIKA – üks ei asenda teist, kõik kolm peavad olema lähedal.

N – NÖSUMINE (kes teab, see teab, ei selgita!) :)

O – OOTAMINE – ootaja aeg on alati pikk, oota sa siis bussi, palgakõrgendust, ilusat ilma, paremat elu, ühte ja ainust, nädalavahetust, vahetundi, sõpra, kallima telefonikõnet, puhkusereisi, suve, lapse sündi, pulmapäeva jne. Ootaja aeg on alati pikk.

P – PÜHENDUMINE – minu suurim voorus ja samas puudus…

R - REISIMINE – siin ja sealpool piiri. Tegevus mis harib ja kirgastab meeli.

S – 3+1 S-i – seks, sport, sõbrad ja šokolaad. Ilma ei saa, ei taha ja ei kavatsegi oma igapäeva elu elada. PUNKT!
T- TOONEKURE LUGU - Toonekurg otsustab, et läheb sookurele kosja. Läheb siis kosja aga sookurg ütleb ei. Toonekurg lendab koju ära ja siis sookurg mõtleb järele, et ah, krt valestit tegin, et ei ütlesin ja lendab toonekure juurde ja palub, et kle, äkki ikka... ja toonekurg ütleb, et pähh eile sa ütlesid ei, ma täna enam ei taha. Järgmine päev toonekurg mõtleb, et ohh, oleks ju võinud jah öelda ja lendab sookurele uuesti kosja. Sookurg saadab toonekure pikalt ja nii nad käivadki üksteisel kuni tänaseni kosjas. Minule sellised asjad ei istu:(

U – USALDUS – Üks peamine märksõna inimsuhetes. Kui usaldust on kuritarvitatud, on seda keeruline tagasi saada. Vahel vist isegi ei püüta ja vahel ei aita isegi kümme paitust.

V – VESI – ma tarbin seda ohtralt - joon, käin kaua ja tihti dushi all, ujun ja mõnulen veekeskustes:)


Õ – ÕNN - Õnnel ei ole homset päeva, õnnel ei ole ka eilset päeva. Õnn ei mäleta minevikku, ei mõtle tulevikule. Õnnel on olevik ja seegi on hetkeline.

Ä – ÄIKESEVIHM – Kui Vain ühel järjekordsel Pärnu koolitusel palus mõelda tagasi lapsepõlve ilusamate hetkede peale, siis saalis tulede kustudes meenus mulle üks mälestus Võsult. Olin siis umbes 5 aastane, kui suure äikesevihmaga istusime vanaema ja vanaisaga suvilas akna all - mina vanaisa süles, küsimas oma miljonit küsimust. Kaminas põles tuli. Taevas oli hall ja äikest täis, müristas, männiladvad kiikusid tuules hirmuäratavalt. Mäletan kuidas vanaisa rääkis mulle äikesest, vihma tekkimisest ja sellest kuidas lugeda müristamise järel, kui kaugel eemal see kõik toimub. Pole vist möödunud ühtegi äikesetormi, kui ma sellele mälestusele korraks tagasi poleks mõelnud.

Ö – ÖÖ – öös on asju ja tihtilugu juhtub öös väga ilusaid asju…

Ü – ÜRITUSTURUNDUS – my work, my hobby, my pleasure. Ma naudin! Olen õnnelik, et mul oli julgust teha (mõnegi jaoks ebapopulaarne) kannapööre ja mu juht võib südamerahuga usaldada, sest motivatsioonist ja särast mu silmis puudu ei tule;)

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma ei tea kas asi on minus või on Gerks kõiges süüdi. Iga kord sinu blogilehte avades tunnen sealt õhkumas erilist energiat, positiivsust ja kirjeldamatut sära, Isegi siis, kui elu ei ole lihtsalt pidu, vaid ka roosidel tantsimine. Kuidas sa seda teed, kuidas suudab üks tüdrukutirts (seda kõige paremas mõttes) nii palju läbi sõnade, mõtete ja oma elufilosoofia anda. Just nii edasi anda ka teistele, et see kõik nakatab.
Ma ei väsi kordamast, et pole siin maailmas rohkem sinusuguseid, kel miski imelik kiiks inimesi nakatada ja seda kõige positiivsemas mõttes.
Oled nagu hea haldjas, kes inimesi puudutab ja mul on au olla puudutatud.

Aitähh SULLLE armas Gerli!

P

Anonüümne ütles ...

krt loe nagu oma juttu ainult selle vahega, et kui ma ise seda hakkaks paberile viksima, ei tuleks sittagi välja. pole kobiseda midagi, uudistades ka vanu värke, pean mainima, et sul tüdruk on annet.
ma juhuslikult ühe venna blogilehelt leidsin viite ja sitta küll, mis kuradi valemiga mingid blogid nii igavad on ja mingitel tibidel jääb pilk nii kauaks pidama (blondil kah veel rsk), mulle muidu meeldivad punapead aa see pole vist rsk oluline kah. ma vana vunts raiskasin praegu tead mitu tundi ära. samas see pole raiskamine eks, et see ikka üks kiidukõne ja su jutt ju hariv ja see rsk kuradima filosoofia ja puha. rsk näe isegi mingi kommendijupp tuleb vaevaga. midaasja ma siin nüüd öelda tahtsingi…aa pane edasi ja ära lase mu roppustest häirida, mõte oli hea ja sul seesammune sulg kah lendab. ärgu su mees pahandagu võõra mehe komplimendi pärast, ma kaine totally aga noh tead rsk tahtsin ka miskit head teha ja ilusti öelda ja las ta olla uhke oma andeka küljeluu üle, et rsk no sitaks lahe blogi ikka küll, auvärk.

Unknown ütles ...

Gerli hea valetaja oled, mis juttu sa ajad et saad lastega üle keskmise hästi läbi?? See pole ju tõsi! Sa saad lastega 200% hästi läbi, paremini pole enam võimalik.
Iga lapsevanem võib oma silmarõõmu sulle hoida tuua ja olla täiesti kindel, et ta on kindlates kätes.


Ainuke miinus on see, et sa tekitad neis väikestes (ka täiskasvanutes) sõltuvuse ja siis undavad nad mitu päeva jutti tädi Gerli, tädi Gerli kus on, millal tuleb appikene :)

Palun mitte nii tagasihoidlikult järgmine kord vaid oma voorusi tuleb ikka esile tõsta ja ennast uhkelt tunda :)

Anonüümne ütles ...

Mina olen ka isata kasvanud laps ja pean ennast täiesti normaalseks inimeseks :D. Kas keegi väidab vastupidist?
Isegi julgen väita, et ema-isa lahutus oli väga hea, sest pidevat nääklemist mäletada ja tunda juba lapsest saadik pole ühegi lapse kasvamise arenguetapil hea.
Mäletan kuidas vennaga magamaminnes neid tülisid pealt kuulasime ja vanemad arvasid, et me ei näe ega kuule jamagame või silmsidet ema-ja isa vahel, kui nad tigedad olid aga seda meie eest varjata püüdsid.
Ma ei poolda lahutusi, ärge seda arvake aga koos olla selleks, et oi ai lapsed väiksed ja mis maailm mõtleb, no vabandage aga maailm mõtleb veel halvemini, kui koos ollakse vägisi ja punnitatakse.

Lahutusele kiuste suhtlesin isaga pidevalt, ei ole ta kunagi olnud joodik ega hoolimatu meie vastu aga lihtsalt emaga kokku elama ei sobinud. Kummaline oli ka see, et isegi vanemate omavaheline klapp ja austus kasvas.
Nüüd täiskasvanuna mõistan veel enam, et ema ja ta uue elukaaslasega ning isaga pidevalt suheldes, oli palju parem lahendus, kui see et ollakse laste nimel koos, ise õnnetud ja kurvad ning pidevalt näägeldes. Mu ema on muidugi supertänitaja ka, et ega ma midagi isale ette heida :)

Muideks, kas sa tead, miks lapsed on tänapäeval nii iseseisvad - just selleks, et nad on paljuski kasvanud peredes, kus mõlemad vanemad puuduvad või ei suhelda. See muudab ja kasvatab iseseisvust.

Gerli ütles ...

Aitäh ilusate mõtete ja sõnade eest kõigile, kes viitsisid vaeva näha ja kaasa mõelda minuga! Ka Sulle kuke Villu tänan, polnud seal nüüd midagi nii roppu ja ei see mees ka pahanda:)

Anonüümne ütles ...

Kommenteeriks ootamist -
kas mees on väärt, et teda oodata

millal konrkeetne mees näeb, et kõik, mida ta otsib, on tal nina all

kas alles siis, kui enam pole?

Võiks õppida ajaga ümber käima!

Elu ei anna iga aasta selliseid võimalusi talle!