Head vana aasta lõppu!

Üks käsi lehte keerab, teine toetab oimu.
On vana aasta lõpp. On külm.
Muud midagi ei toimu.
Veel keegi vastata ei oska selles ilmas,
miks surematu tuli süttib surelikus silmas,
miks siiski särama lööb hää ja kurja piiril
nii selge silmatera nõnda mustil kiiril.
Mispärast võim ja vaim on seotud omavahel,
mis kokkumäng käib tegelikult jää ja tule vahel.
Kas vere piiblimaik on sellepärast tuultel,
et küsimärk kui haav on kõigi elavate huultel.
Kas ainult see veel peletabki maa päält varje,
kui keegi külmalt kunstiteoseks muudab kuuma karje.
Üks käsi lehte keerab, teine toetab oimu.
On vana aasta lõpp. On öö. Veel midagi ei toimu.
Kui kõik on lõppemas, kas siis jääb ainult loota,
et algab miski, mida keegi meist ei oota?
(Viivi Luik)

Peagi pühib uus aasta vana aasta jäljed

Käes on (nii ja naa) aasta viimane päev, aeg teha sümboolne kokkuvõte, sest väike "reality check" tuleb kasuks:)

Peamised märksõnad ja emotsioonid: naer, üllatused, pettumus, lootus, rahulolu

Kultuuriüritused: 37 (tean seda arvu nii täpselt sellepärast, et hoidsin Anneli soovitusel piletid alles)

Uhkeldamine: täitus unistus - suur, ammuigatsetud, egoistlik ja sigalahe;) Mitteteadjatele vihjeks, et tegemist on tööalase unistusega:)

Rõõm & rahulolu: Minu elus ja südames on koha leidnud kaks väga väärtuslikku pärli-inimest, kes on teinud mind veel paremaks inimeseks. Hoian neid kiivalt oma südame ligi. Aitähh, et te olemas olete!

Vana arm: pühkisin tennisereketilt tolmu ja leian ennast aina sagedamini tennisehallist:)

Õppetunnid:
* Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi.

* Metsa põgenemine ei tee metsa olematuks. Vahel on targem järele anda, alistuda, loobuda ja saada uus hingamine.

* Inimene võib saada kõik mida soovib, mitte ainult ühekorraga.

Väljateenitud auhinnad-diplomid:

* turundusdiplom

* aasta uustulnuk sõbra kategoorias:) (Polegi varem midagi sellist saanud-lahe! Aitähh karika eest!)

Hetkeolukord:
* jättes juhusele ruumi, näen tagantjärgi hinnata heaks nii mõnegi vea

* ma lähen õnnelikuna tööle ja tulen õnnelikuna koju

* mu sõbrad on inimkonna koorekiht, mu pere on mu seljatagune

* ma saan iseendaga üle keskmise hästi läbi

Tulevik:
* perspektiivitud asjad ei vii kuhugile, raiskavad vaid energiat ja nendega pole mõtet pikalt tegeleda.

* vanad mured, probleemid ja jamad püüan suuremas osas 2007 aasta numbri sisse jätta ja kes vana asja meelde tuletab, sel…

Eesmärk 2008:
* lähen püüdma tõelist hingerahu, tasakaalu oma maailma

* teise eesmärgi jätan siinkohal kõva häälega välja ütlemata ja seda nimme:) Teen selle parem teoks!!!

Kaks ilusat mõtet-soovi, mis mulle lähinädalatel öeldud:

“Su silmades hõõgub rahulolu ja kirg – ebamaine nagu kosmose avarus, nagu igavik” – Mul on põhjust teda uskuda…Helendan, ka pimedas muideks:)

“Soovin Sulle Gerli südamest kõike head, ja et elu tuleks Sulle vastu nii nagu seda soovid. Põhiline on iseendasse uskuda ja loota, et omad piisavalt jõudu ja oskust endaga mitte pahuksisse minna, oskust eristada head halvast, oskust pühenduda teistele, kes seda vajavad ja väärivad” – kes mind teab, siis ka kõige raskemal hetkel ei sure tegelikult minus usk headusesse ja positiivne mõtlemine. Ka järgmisel aastal kannan neid endaga kaasas.

Lõpetuseks - miskil moel oli see 2007 siiski eriline…

Ja mis teil on uudist juudi pruudist?:)

Mõõõõõõõõnus on siin olla...

Jõuluks ekstravasakule

Viimastel aastatel ma trotsin jõule ning tahan veeta selle aja pigem ebatraditsiooniliselt, kui kohustusi kandes. Nii väldin ma kaubanduskeskuste virr-varri, turundusnippidega jõulupakkumisi, keep smile teemat “jõulude ajal tuleb kõigiga läbi saada”, kohustuslikku hapukapsa-verivorsti söömist, jengel bell´si, päkapikumütse, kommertslikku linnamelu.
Oma südames ma aga armastan jõule, kuid seda just ehedal kujul. Paraku pole seda enam ammu tundnud...
Ma ei arva, et just jõulud on see aeg, mis inimesi kokku peaks tooma ja kohustama kõiki lähedasi kolme päevaga kiirelt külastama nii, et lõpuks kõht punnis ja jalad rakkus voodi poole vaatad. Kui hoolid, armastad, hindad ja tahad, leiad aja kallite inimestega kohtumiseks alati.

Sel aastal panin juba sügisel põgenemisplaani paika ja avastasin sootuks uue trotsimisviisi ehk reisi mandrilt saarele GO SPA mõnusasse rüppe. Eestimaa paradiisi. Pole midagi mõnusamat, kui olla seekord natuke ego ja teha endale parim jõulukink puhkamise näol. Eks ma siis pärast annan teada, kas spamõnusid nautides ja kodust ning sugulastest eemal olles hakkavad mulle jõulud jälle päriselt meeldima või põrutan järgmisel aastal trotsides hoopis palmi alla:)
Ühesõnaga mina, mu sekiskas arvuti & Co oleme nüüd kohal ja naudime seda kõike:)
Seniks sõbrad-präänikud olge üksteise ning iseenda vastu ausad ja kinkige üks hea sõna ja pai koos naeratusega kallile inimesele, sest sõbralik sõna võib kogu talve soojendada. Imelist jõuluaega!
Anneli kullake, me oleme täna mõtetes kindlasti Sinuga Nisu tn SPA-s:) Ja veelkord meie poolt palju, palju ÕNNE!

No comments:)

Teiste kirju pole viisakas edasi saata aga ma ei saa siinkohal ka vaikida. Minu postkasti potsatas täna motivatsioonikiri, mida jagada soovin:) Paras naljalugu, jõuluhullus on vist inimesed sassi ajanud:)

Kiri siis selline:
Lugupeetud Gerli!
(Kool X-is) on Sinu õpingud ühel või teisel põhjusel pooleli jäänud. Pidev kiirustamine, muutused töös ja eraelus, stress jne põhjustavad seda, et ei jõua keskenduda enesearendamisele. Samas on üldiselt tunnustatud arusaam, et tänapäeva maailmas toimub õppimine kogu elu.
Me loodame, et Sul on jälle jõudu lõpetada alustatud koolitee ja saada kätte rahvusvaheline diplom.
(Kool X) pakub võimaluse viia õpingud paindlikult lõpuni. Sooritatud osad kursusest jäävad jõusse nagu ka makstud õppemaksud. Sul on vaja vaid anda teada meie koolitusjuhile soovist õpinguid jätkata. Me leiame Sinule õpperühma, kellega koos võid sooritada tegemata ainepunktid ja saame Sulle väljastada lõputunnistuse. Kui teed oma otsuse detsembri jooksul, pakume uude rühma registreerimist ilma üleviimistasuta.
Investeeri endasse ja ära lase tehtud tööd kaotsi! Ootame, et annaksid teada oma otsusest e-kirja teel enne 28. detsembrit.
Tervitustega
Kool X

Minu vastus:
Tere-tere!
Aitäh kirja eest! Kuigi mulle tundub nagu tegemist oleks väikese huumoriga:) Mul on nimelt diplom taskus juba juunikuust alates ja ühest turunduseharidusest täiesti piisab:)
Parimate soovidega,
Gerli

Dark side

This is the dark side of me... The one and only.

Usually I feel safe in white, because deep down inside, I'm an angel:)


Päevalugu: Ära karda mind (Hele Kõre, Andero Ermel, Elisabet Tamm)

Mida arvata…

… meesterahvast, kes hamburgeriputkast südaööl crème brüleed nõuab?

… autojuhist, kes telefoniga rääkides tähelepanu kaotab ja kaks korda kahe minuti jooksul nibin nabin kõrvalolevale uuele autole sisse tahab sõita?

… koostööpartnerist, kes 2008. aastaks heasüdamlikult teravaid elamusi soovib?


Värviline maailm, ei muud!

Väärtus

Tõeliselt "suur" inimene paneb ka teised end "suurena" tundma.

Ära lase elul endast mööda käia.

Karupoeg Puhh ütles, et võimatu on olla masenduses, kui sul on õhupall.

Võimatu on aga ka tunda sinist esmaspäeva, kui sind tööle tulles tervitab üks ütlemata tore solidaarses vanuses kojamees, kes parklavärava naerusuiselt avab ja ilusat töönädalat soovib. Ja kui sa juba parkimiskoha leidnud oled, tuleb see armas onuke ja poetab veel taskusse paar kommi. Noh ikka selleks, et päev veel magusam tunduks:)

Kas pole mitte meeldiv algus päevale ja kui vähesega suudab ta minusuguseid inimesi rõõmustada. Piisab väikesest zestist... Sellised hommikud, kus keegi sooja ja siira naeratuse kingib annavad jõudu, energiat ja positiivsust isegi siis, kui oled kogemata vale jalaga voodist välja astunud:)
Väikestest hetkedest tuleb rõõmu tunda, sest enamik inimesi on just nii õnnelikud, kui nad otsustavad olla:)

Finaal

Pole igikestvaid asju, olukordi ja suhteid.

Täna on „BUSSI” lõpupidu!

Homme kolib ta juba uute ja ehk veel paremate omanike juurde, et sõidutada järgmisi vallatuid reisijaid:) Kuna loodus tühja kohta ei salli, kolib peagi sisse asendusbuss või noh sedakorda pigem marsruuttakso mõõtudega tegelane:)

Olen asjade kulgemisega ääretult rahul! Täname kõiki bussijuhte, reisijaid ja muidu kaasaelajaid!

Kontrolör:)

Värvidesse valatud jazz

Täna siis algas järjekordne jazzkaar. Üks mu lemmiküritustest. Avapaugu andis Kaarli kiriku täismajale Lõuna-Aafrika grupp Ladysmith Black Mambazo. Kaheksa musta meest, palju energiat, mahedad hääled ja totaalselt tundmatu repertuaar.
See traditsioonidest inspireeritud vokaalansambel üllatas aga omal moel, sest muusika nautimiselt kiskus tähelepanu sootuks muu tegevus. Peaaegu kogu kontserdi ajal vaevasin ma oma pead küsimusega, kas tegemist on rahvatantsuansambliga Kurekell või meesansambliga, kellede jaoks laulmine põhieesmärk. Ja nagu mu kaaslane salamisi soovis, saime osa ka kauaoodatud breiktantsunumbritest:)
Ma saan aru, et tegemist on emotsionaalse ja traditsioone armastava rahvusega, kus rituaaltantsud on asendamatud aga siiski…No ok, oli huvitav küll, kuid ootasin enamat. Äkki on Incognito, Take 6, The Real Group, Omar jt lati liiga kõrgele pannud.
Vaatame, mis edasi jõulujazzi vallas juhtuma hakkab:)

Mõned stiilinäited muusikast ning jõu- ja ilunumbritest

Kus küll selliseid toodetakse?

Teame-teame, et meestele meeldib vaadata. Neile meeldib vaadata telekat, naisi, spordivõistlusi, kiireid ja ilusaid autosid jne. Ka nõuded, mis nad elule esitavad, paseeruvad paljuski just sellel, mis teemad ja millised inimesed nende silma rõõmustaksid.

Aga oh seda üllatust – nädalavahetusel selgus, et ka naistele meeldib vaadata. Eriti Enrique Iglesiast, eriti veel lähedalt…:) Ma vaatasin igaks juhuks kohe 2 päeva jutti. Tegin ennast poole nooremaks ja julguse kasvades panin peakat esiritta. Eino ma tean küll, et minu eas naisterahvas võiks ennast tagasi hoida aga mis parata - ka mulle meeldib vaadata:) Ja kuigi photoshop on võimas relv ja teeb imet, siis tõepoolest ka 2 meetri kauguselt vaadates on ta kerge higikorra all sama ILUS, kui neil tuhandetel piltidel, mis temast tehtud!
Aga jah, tegelikult ma ju läksin ka muusika pärast, ausõna! Olen juba aastaid vahelduva eduga ta loomingul silma peal hoidnud. Paraku muusikalises mõttes ta liveesinejana mind ei veennud (eks George Michael on ka lati kõrgele ajanud). Seega oleks minu ja ilmselt ka ülejäänud 5000 naise poolest võinud ta vabalt ka lihtsalt niisama laval 2 tundi jutti seista. Hõbeniidiklubi oleks ka siis väga rahul olnud:)

Iseasi on muidugi ka see, kui paljud naised sellist meesiludust tegelikult oma diivaninurgal igapäevaselt näha tahaksid. Olen enam kui kindel, et Kurnikoval on paras väljakutse elada sellise mehe kõrval. Et siis jõudsime välja ikkagi selleni, et meile meeldib kuradima palju ja vahel ka lihtsalt niisama vaadata:)

Aga aitab nüüd sellest teismelise käitumisest. Sukeldun reaalsusesse ja naudin olemasolevaid haruldasi “vaatamisväärsusi”, mis ellu päikest pillavad:) Seda enam, et mulle ju ei meeldi saamatud mehed-eriti need kättesaamatud ja arusaamatud, kellede hulka ka latiinomees kuulub:)

Mhmmm, just wondering kas neljapäevane kohtumine Joe Cockeriga pakub kõrvale või silmale:))))))))))))))))

Kiida silda, mis sind üle jõe on viinud

Ja rohkem sõnu polegi vaja...

Tõde või õigus või mõlemad?

Ärge uskuge midagi sõna-sõnalt. Ärge eitage midagi täielikult. Kahelge ja otsige tõde. Olles leidnud hingerahu, tunnete ära ka tõe.

Sattusin eile Linnateatrisse. Põhimõtteliselt esimest korda elus (olin seni vaid korra teatri algusaastatel ühte etendust vaatamas käinud). Erilist muljet ma tookord endaga kaasa ei võtnud. Eile aga muutus kõik - sain osa minu jaoks selle aasta elavamast kultuurisündmusest. Ja uskuge, käidud ja nähtud on palju!

Vaatasin etendust "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." mis on Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast.

Tunnistan ausalt, et teatrisse minnes vedasin ma jalgu järgi. No ma lihtsalt polnud eile just kõige teravam pliiats karbis, olin unematile tublisti võlgu. Sisenedes aga vanalinna majadekompleksis asuvasse tavatu ruumiasetusega põrgulavale, haaras mind endaga mingi eriline lummus, mis kestis 4,5 tundi väldanud etenduse lõpuni. Isegi tooli maitset ei olnud lahkudes suus, pigem tungisid pisarad kurku.

Uskumatu, et üks mees on kunagi ammu kirja pannud nii tänapäevase versiooni armastusest, vihkamisest, valetamisest, aususest, pealiskaudsusest, tööst, rahast, elust ja surmast. Samas, mis siin imestada, inimestevahelised suhted ju ei muutu. Nüganen aga suudab läbi suurepärase lavastajatöö nii lihtsalt nii sügava sisuga hinge pugeda. Tõde on hall. Minu jutt pole äärmustest, vaid rõhuasetustest.

Teatrielamus saab tavaliselt alguse sisust ja lõpeb visuaalse poolega. Nagu öeldud, oli etendus pigem sünge kui lõõgastav, kuid siiski leidus selles teravat huumorit. Miks? Sest suhted ja nende klaarimine on vahel ikka kuradima kummaline. Eriti siis, kui antakse võimalus ennast ise kõrvalt näha - täpsemalt seda, milliseid lapsikuid trikke ja auklikke taktikaid me oma tahtmiste ja võitude nimel oleme valmis tegema ja kui lihtsalt ja omakasupüüdlikult me teisi jalge alla tallume ja miks mitte ka ühiskonnal üldisemalt naha üle kõrvade tõmbame. Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole ja millisesse valgusesse need puudujäägid meid teiste silmis tõstavad.
Kogu see etendus oli igas võtmes niivõrd stiilipuhas ja ajatu. Igal i-l oli täpp peal! Alates lavakujundusest, miimikast, kostüümidest, lõpetades muusikaga. Minu väljavalituks osutus Indreku karakter (lisaks super näitlejatöö Indrek Sammulilt), sest nii rahumeelseid ja mõistusega mõistlikke mehi leiab elunäitelavalt harva. Seda enam, et nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on pigem tugevate omadus. Loomulikult võtaks mütsi maha (kui mul see peas oleks) ka kõigi teiste karakterite osatäitmise eest. Pole mittekuimidagi ette heita.

Kojujõudes pühkisin “Tõde ja õigus” köidetelt tolmu. Võtan need ette esimesel vabal võimalusel, et lugeda nüüd juba sootuks uue pilgu ja tundega, sest kunagises kohustuslikus kirjanduses oli tookord liialt “kohustuse” maitse juures.
Hing oli rahutu veel jupp aega hiljemgi. Õnneks tõid südaöine merekohin ja randa loksuvad lained rahu tagasi.

Soovitan ja mitte soojalt, vaid suisa tuliselt!

Kutse õhtusöögile:)

Mul süda soe, katan tunnete laua ja kutsun oma uue elu õhtusöögile. Kõrvale segan ühte klaasi kokku väga eriliseks kokteiliks naeru, rahulolu, rõõmu, kirgastumise, ootuse.
Omaks hüüan ainult seda, mis mu hinge puudutab…

Olen tänulik!
Naudin, ja südamest!

Häda ajab härja kaevu. Kaevust väljasaamine on omaette häda.

Delfi majandusuudiste rubriik kirjutab, et sms-laene võtavad peamiselt tarbimisbuumist segi läinud pintsaklipslased ning Soomes tööl käivad ehitajad.

Mis on see, mis inimese nii kaugele viib, et sellisele provokatsioonile vabatahtlikult alluda. Njaa, kahju kohe sellistest, kes hiljem seda hapuks läinud suppi lürpima peavad. Aga selge see, et senikaua kuni parlament asjasse tõsiselt ei sekku ning sms-laenu propageeritakse reklaami läbi söögi alla ja söögi peale, on ka sihtgrupp olemas, kes info ja võimaluse kinni püüavad. Samas pole minu meelest haigemat Eesti reklaami, kui Tõnu Kilgasega"taevakingitus" ehk sms-laen.

Huvitav, huvitav, kuhu me selle suure essemmessimise tulemusel välja jõuame?!. Tulevikus näiteks SMS-laulatused? Pruut ja peigmees saadavad sms-i sisuga nimi-tühik-JAH lühinumbrile xxxx ning saavad vastuseks Palju õnne, peigmees võib pruuti suudelda. Kui aga vähemalt üks neist saadab eitava sõnumi, saabub mobiiliekraanile vastus - Te ei ole abielus, ei mingit suudlemist. Proovige teinekord uuesti:) Või SMS-lahutus?, kuigi vara jagamine 160 tähemärgi kaupa võib veidi tülikas olla:) Eriti kui on, mida jagada.

Tarbige mõistuse piires!

Süda saavutab seda, mida intellekt eales ei suudaks

Olen tagasi!
Rõõmus, rahulolev, veidi väsinud aga õnnelik. Kõnnin 5 cm maast kõrgemal ja võin teisigi nakatada. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine.

Püstitasin väikeseid ja suuri eemärke. Üks nendest on eriti geniaalne , samas ka teostatav. Ei hakka seda siinkohal välja ütlema, vaid teen selle hoopis teoks:) Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi.

Kuulake Mika plaati-niiiii hea!

Suunurkadest lukku kinni ei tõmba:)

Elämä on laiffi:)

Õnneks pole tegelikult üldse palju vaja – piisab vaid hingerahust, tasakaalust, armsatest inimestest ümber, väikestest hetkedest, mis toovad argipäeva päikest.
Olen positiivsete emotsioonide külge kinni liimitud! Seda superhead tunnet ma enam lahti ei lase, kuid jagama olen nõus:)

Tõmban mõneks ajaks juhtme seinast, et minna uusi eesmärke kinni püüdma. Lähen nii kaugele kui näen, ja kui olen kohale jõudnud, näen veel kaugemale…

Seniks aga jätkuvat päikest suunurkadesse!

Päevalugu: Everyday is like Sunday-Mr. Lawrence

Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon

Mul on tekkinud vahepeal paar küsimust, millele ise nagu hästi vastust ei leia. Seega uudishimutseks üheskoos:)

* Mida teeb kukk, kui kanu enam Tallegg-is pole?
* Mis on minul ühist Liibanoni, täpsemalt Beirutiga? Enda arust olen sellest maast sama kaugel, kui Eesti Austraaliast
* Millises hitivabrikus sünnivad Kanal 2 ilmabeibe Niki “hitid” ja miks mulle alati sellised totakad laulud kummitava jäävad?

Ja väike vana vahepala - http://www.esnips.com/doc/2c0f6660-b70f-47a9-9e27-083767ef94fa/EP%20Kanaliha

Laulan ka siis, kui mu laul on lauldud:)

Täpselt aasta tagasi jalutasin ma hilisõhtuses Pariisis Champs-Elysées tuledesäras tänaval aurav teetass käes ja suhtlesin kõige targemaga:) Mõnus on vahel oma mõtetega üksi jääda, kasvõi siis, kui inimesed on vaevalt paari sentimeetri kaugusel. Ja veel mõnusam on teha elus otsuseid, mis pole publiku jaoks ehk kõige populaarsemad, kuid lõppkokkuvõttes osutuvad siiski tegija jaoks ainuõigeks.

Meeleheide, mis eelneb otsustavale läbimurdele, tõukab tegelikult inimesi tegutsema. Kui see etapp on läbitud järgneb hingerahu, tasakaal ja suunurgad kisuvad vägisi taeva poole:) Pole vaja kahetseda olukordi, mis panevad naeratama:)