Kui me hiljuti Saarde sõitsime võtsid (nalja)mehed ette huvitava lektüüri (loe: meeste öökapiraamatu) “How to pick up a beautiful women?” (in nightclubs or any other place: secrets every man should know). Ühelt poolt täitsa kummaline, et sellised raamatud olemas on, teisalt oleks ilmselt hädavajalik mõnele saamatule tegelasele see pihku pista:)
Kui üks mees seda teistele ette lugema hakkas, olime me kõik naerust kõveras- kas tõepoolest nii õpetataksegi meestele kauneid filmitrikke või tüüplauseid, millega naisolevusi enda paati meelitada?!. A la tule ma näitan sulle ühte maali seal üleval toas või ma võtan sind ainult kaissu, ausõna (aukudega ausõna) või, et sa oled nii ilus ja sul on imelised juuksed (lause suunatud peaaegu kiilakale). 21. sajandil võiks ikka originaalsemalt ja mitte nii läbipaistvalt esineda:) Igatahes mida lehekülg edasi, seda naljakamaks läks ja tekkisid tulihingelised diskussioonid meeste-naiste vahel. Pärle elusituatsioonidest tuli mitmest väitlejatevõistkonnast korraga. Mängisime elavalt läbi variandid, mis tutvumis- ja kohtamisperioodil ette võivad tulla. Kohati tundus, et vist kõik aadamapojad siin maamunal on selle lektüüri aabitsa asemel omal ajal korralikult läbi töötanud ja kõiki naisi on selliste tüüprepliikidega meelitada püütud:)
Mees: “Can I buy you a drink? pidavat raamatu järgi olema muideks levinum ja samas parim viis skoorimiseks. Naise tüüpvastus meeldiva mehe puhul on ilmselt jaatav. Aga mis saab siis, kui naine ei joo alkoholi, või pole tal hetkel isu selle järele aga kutt meeldib sellegipoolest? Kulla mehed, varuge tagavaraküsimus, sest kunagi ei tea millise kännu taha jutt takerduda võib. Ühesõnaga keep up the good work, kui näete, et naine teie silmadesse juba ära uppus:) Ma isegi oleks kunagi ühest heast lotovõidust selle totaka repliigi pärast äärepealt ilma jäänud, sest alkoisu polnud aga mees oli sellegipoolest kaunis kui pühademuna. Veel koomilisem on variant: “Kas tantsime ka algatuseks?”-daah, mille algatuseks, misasja?!. Näita päevaprogrammi, eks ma siis õunte pealt vaatan:)
Aga mitte ainult sellest raamatust ei tahtnud ma rääkida, vaid levinumatest kiiksudest, mis naistele välja paistavad. Seda enam, et äsjalõpetatud telefonikõne ühe laheda vallalise mehega sundis meid humoorikatele lugudele tagasi vaatama. Tundub, et ka meestemaailm on aegajalt hädas põmmpeadest naistega, kelle otsustusvõime on samal tasemel ristmikul seisva lambaga:)
Kindlasti minu ööklubi kogemuse pärliks jääb vene aksendiga ääääärimehelt öeldud lööklause: „I’m a businessman from New York!“ Minu ülbe ja napp vastuküsimus „So?“ pani teda piinlikust tundma ja oma tagumikku minu kõrval olevalt toolilt kibekähku edasi nihutama. Juba 3 minuti pärast astus ta järgmise naisega samasugusesse vestlusringi. Huvitav mitu korda see ajukääbikust businessman oma õhturepliiki ketrama pidi, enne kui keegi naiivne kaunitar motiveeritud sai ning teda uskuma jäi, dollarimärgid silmade ees virvendamas:) Way too far käitumine ütleks selle peale. Kuid jutumehi liigub alati ringi. Minu silmis on nende võimalus skoorida suurem ilmselt kõigesööjate naiste seas, kelle jaoks on kvaliteedist olulisem kvantiteet. Aga nagu üks elukogenud meesolevus aastaid tagasi oma kuldsed sõnad ütles, tulevad tõelised ….neeedsammusedki mehed ikka vaikselt ja viisakalt nurgast:)
Meenus veel üks originaalküsimus bon-bon‘i aegadest. Teate ju küll, et aeg ajalt tekib kohutav söögiisu keset pidu ning ka silme ette kujutletav hamburger maitseks sel puhul nagu gurmaanide õhtusöök. Igatahes vahetult peale seda, kui me oma kolmese naistepundiga suurest näljast hamburgeri mõtteid mõlgutasime, ilmusid me ette kolm pealtnäha täitsa kobedat vibukütti lausega: „Naised, k..i või hamburgeri?" Vabandust minu otsekohene väljendusviis avalikus internetiportaalis aga nii see tõesti oli:) Niisuguse küsimuse peale ei saa ka kõige kõrgim naine vihastada, vaid pigem naerust nõrkeda, seda enam kui meil tõepoolest oli peale pikka peorallit kohutav rämpstoidu isu:)
Njaa, mehed ja naised on vahel ikka niivõrd erinevad oma seisukohtadelt (samas ühe eesmärgi-„õnnelik elu“ peal väljas), et tekib küsimus, kuidas me üldse koos eksisteerida saame:) Kas tõesti vaid selleks, et käsi peseb kätt? Igatahes pole mulle veel seni ühe tehtega ette keeranud, et mis värk seal meeste peas ja hinges ikkagi toimub, kui naine neid oma täiuslikkusega jalust lööb. Seega asi tahab väljaelamist-selgekstegemist:)
No näiteks mille kuradima pärast mehed kõiki harjukeskmisest kenamaid naisi lausega „kle kuidas sinusugune kena naine ikka üksinda on ja meest pole?“ üle puistavad. Võiks ju siis vastu küsida sama: „kuda-kuda endal, homo oled vä?“ Seega pliis-pliis vältige palun selliseid repliike, sest see kõlab naiste kõrvus sama hullult, kui teie jaoks mõte soojast õlust külmas saunas.
Teine väga levinud haigus on unustada ära oma naise ja/või laste olemasolu ning esitleda ennast kuude kaupa saadaval oleva mehena. Saadaval ja saadaval on vahe! Eks siin ole küsimus ka orki kukkunud naise heas ninas ja elukogemuses, kuid siiski mulle tundub et sellise tegevusega mehed justkui ise tulistaksid endale väheke jalga:) Commoon, elame ju konnatiigis ja ka kõige kiivamalt hoitud saladused tulevad hiljem välja (valevorstide jaoks äärmiselt piinlikult). Olen ka ise omal ajal mõnda sellist lähedalt näinud ja siiani ei mõista vabanduse „ma kartsin sind kaotada“ sisu. Ega ma arvagi, et kõik kaardid peab koheselt lauale laduma, nii jääks ära kogu mänguilu ja avastamisrõõm. Samas kui ikka mees ise väga konkreetsete sellelaadsete küsimustega naisele sisse sõidab ja naine ka vastu küsib, oleks vist viisakas oma lisadest rääkida või mis?!. Ega me teiega kohe pulmapäeva paika taha panna:) Teadja naine saab siis ise otsustada, kas olla kättesaamatute meeste magnet ja kompenseerida teiste naiste puudujääke või leida tõsiselt võetav meessoo esindaja".
Levinud kiiksuna mainiks ära veel varunaise haiguse. On mehi, kes iga hinna eest peavad soetama endale ka varunaise pärisnaise või levinud slogani "lõpetamata suhte" kõrvale. Ja seda selleks, kui oma naine out of order on või koos on elatud mingi aeg ja peale tuleb räme rutiin. On ka selliseid, kes isegi kooseluperioodi ei jõua ära oodata, vaid vajavad juba eos vaheldust. Nii need varunaise pidajad siis sipsivad siin ja seal ning meenutavad kitse kahe heinakuhja vahel. Neid tunneb ära selle järgi, et peamiselt nad halisevad, kui halvasti neil kõik kodus on ning hiilivad varunaistega mööda seinaääri, sest vahelejäämise hirm on sama talumatu, kui pärisnaise näägutamine. Ja kui sa neilt niutsuvatelt tegelastelt siis otse küsida julged, et mida kuradit ta oma kodurahu parandamise või isikliku väärikuse säilimise nimel teinud on, järgneb sellele pikk vaikus, mille lõpetab vaid boksiroundis nurka surutud mehe MÖH!. Seega soovitan soojalt oma nutulaulu mitte varunaise õlal nutta, vaid tegutseda kodus asjade paremaks muutmise nimel, märgata seda varblast, mis juba peos on või siis klaarida oma haige suhe ära, põletada sillad ning astuda julgelt uue ja ehk veel parema tuleviku suunas.
Aga selleks, et kogu meessugu mind nende arvustuste järel nüüd vihkama ei hakkaks, ütlen ma ausalt, et tänane sissekanne on lihtsalt meestest and that’s it. Don‘t take it personal! Ma ei väidagi, et kõik mehed ühe vitsaga löödud on ja kõik naised inglitena maamunal ringi hõljuvad. Luban, et järgmisel korral saab läbi dr Gerli silmade kuulda paljastusi ka mitte nii täiuslike eevade kohta:)
Selles on küsimus…Võidu ei viitsi, omamoodi on parem:)
